Shutterstock
Tehnoloogia eksponentsiaalne areng ja Moore’i seadus on aastatega maailma tundmatuseni muutnud ning kõige muu hulgas on see hõlbustanud ja teinud taskukohaseks ülisuurte andmemahtude kogumise ja hoiustamise. Näiteks kui 1980. aastatel maksis 5GB kettamälu 5 miljonit dollarit, siis 2010. aastal oli vastav hind vaid 50 senti. Ainuüksi vahemikus 2001-2010 vähenes keskmine andmeedastuse hind kümme korda ning andmeedastuse kiirus kasvas samal perioodil enam kui kümnekordselt. Säärane areng võimaldab koguda ja talletada suurtes kogustes infot objektide käitumisest, harjumustest, tegevustest, tehingutest ja kõigest muust mõeldavast. Kas tahame või mitte, aga andmekogumine on nüüdseks igapäevane osa meie elust ning erineval kujul jälitab see meid pea igal sammul. Hea ettekujutuse olukorrast annab tõsiasi, et ligi 90% andmetest mis eales kogutud, koguti vaid viimase kahe aasta jooksul.
Kogutud andmemahud on muutunud niivõrd suureks ning keeruliseks, et sellele nähtusele on antud oma nimi: suurandmed ehk inglise keeles big data. Suurandmete kirjeldamiseks kasutatakse peamiselt kolme dimensiooni, milleks on maht (volume), andmeformaatide paljusus (variety) ning andmete tekkimise ja töötluse kiirus (velocity). Iseenesestmõistetavalt on tehnoloogia areng aidanud kaasa kõigi kolme dimensiooni laienemisele ja nüüd on päevakorrale kerkimas ka mõningad lisadimensioonid, nagu näiteks andmete õigsus (veracity), kehtivus (validity) ning volatiilsus (volatility).
Suurandmete tekkimiseks vajaminev andmevoog pärineb peamiselt kolmest allikast: internet, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning sensorid, ehkki nendevahelised piirid on muutumas üha hägusemaks. Aina suuremat andmevoogu tekitab ka nn asjade internet (internet of things) ehk tooted ja seadmed, mis on otse internetiga ühendatud. Tehnoloogiagigandi Cisco peafuturisti Dave Evansi prognooside kohaselt on 2020. aastaks internetiga ühenduses enam kui 50 miljardit seadet ning nendega kaasneva andmevoo mahtu on raske ette kujutada.
Graafik: Asjade internet
Allikas: Cisco
Tavapärastest tööriistadest jääb sääraste andmehulkade mõistmiseks tihtipeale väheks, kuid kuna õigel kujul esitatuna on suurandmed kahtlemata äärmiselt kasulikud, siis on üha enam ettevõtteid ja valitsusi nende andmete analüüsimisest huvitatud.
Suurandmete analüüsimisega kaasnevad potentsiaalsed kasutegurid saab laias laastus jagada kolmeks, millest esimene on ressursitõhususe paranemine ehk tootmise ning toodangu müügi- ja turustamisprotsesside efektiivsemaks muutmine. Teine kasutegur on toodete ja protsesside paranemine innovatsiooni kaudu, mille muudab lihtsamaks pidev monitoorimise protsess ja tarbijate tagasiside. Viimane ja ka võib-olla kõige tähtsam kasutegur, mida suurandmete läbitöötamine endaga kaasa võib tuua, on juhtimise kvaliteedi paranemine läbi tõendus- ja andmepõhiste otsuste tegemise.
Suurandmete kasutamise vajadus ja selle võimalikud kasutegurid sõltuvad suuresti sektorist, kuid mõttekoja demosEUROPA (Centre for European Strategy Foundation) kalkulatsioonide kohaselt mõjutavad suurandmed potentsiaalselt enam kui poolt Euroopa Liidu majandusest. Lisaks väidavad nad, et suurandmete põhjal andmepõhiste otsuste tegemine suurendaks ettevõtete tootlikkust konkurentfirmadega võrreldes 5% kuni 6% võrra.
Kuid peale suurandmete on veel teinegi hulk andmeid, mille analüüsimise vastu ettevõtted suurt huvi tunnevad - avaandmed (open data). Avaandmed on avaliku sektori asutuste poolt kogutud teave ja info, mis tehakse kättesaadavaks kõigile ning mis kujutab endast suurt väärtust erasektorile. Avaandmete eesmärk on elavdada majandust, suurendada läbipaistvust ja vähendada avaliku sektori jaoks tehtavate teabenõuete arvu.
Sellises mahus andmete analüüsimisega kaasnevat majanduslikku kasu on raske alahinnata. Mõttekoda demosEUROPA prognoosib, et käesoleva kümnendi lõpuks toodavad need andmed iga-aastaselt Euroopa Liidu majandusele rohkem kui €200 miljardi väärtuses kasu ehk see on võrdväärne EL-i ühe täisaasta majanduskasvuga. Peamise tõuke majanduse arengule annavad suurandmed, kuid oma roll on mängida ka avaandmetel.
Graafik: Suur- ja avaandmetest tulenev majanduslik kasu
Allikas: demosEUROPA
Nagu ennist mainitud sai, siis saavutatud majanduslik areng ei jaotu sektorite vahel ühtlaselt ning sama kehtib ka riikide puhul. Enim kasu lõikavad suur- ja avaandmetest jõukamad riigid, kellel jätkub vahendeid investeerida teadmismahukatesse ja kõrgtehnoloogilistesse teenustesse.
Graafik: Suur- ja avaandmetest tulenev majanduslik kasu riigiti ja sektoriti
Allikas: demosEUROPA
Jättes kõrvale privaatsusega seotud küsimused, on selge, et suur- ja avaandmete olemasolu peidab endas palju avastamata võimalusi, mis võivad EL-i ja ka muude majanduste kasvule uue hoo anda ning see on kahtlemata teretulnud nähtus.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
