Shutterstock
Käesoleva aasta algus pakkus kerge ehmatuse ilmselt paljudele investoritele, kes aktsiaturgude viimase aasta ralli ja USA tugevneva majanduse taustal ootasid tõusu jätkumist. Kuigi aktsiaturg on jaanuari kaotused tasa teinud, siis viivitusega kohale jõudnud uudised majanduse tervise kohta on teinud märkimisväärse vähikäigu. Tõsi, enamjaolt on tegu ilmast tingitud halvenemisega, mis oma olemuselt peaks olema ajutine. Samas on investorid „ilma-vabanduste“ osas üsna skeptilised, sest taevataadi kraesse on suhteliselt kerge allapoole ootusi jäänud andmeid lükata, kuna täpset ilma mõju on äärmiselt rakse hinnata. Seetõttu on esile kerkinud küsimused, kas tõesti on asi ilmas, või on USA majanduslik olukord ühtäkki jahenemise märke näitamas.
Tavapärasest külmema ja lumerohke talve mõjud andsid tunda juba detsembrikuu tööjõuraportis, kui kehva ilma tõttu ei jõudnud tööle 273 000 ameeriklast. Tegu oli suurima näitajaga alates 1977. aastast. Ka veebruari jooksul avaldatud statistika jaanuari kuu kohta pole olnud just kõige rõõmustav ja peamise põhjusena tuuakse välja just ilmaolusid. Näiteks ISM toomisaktiivsuse indeks langes jaanuaris 51,3 punktini, kuigi analüütikud olid oodanud väärtuseks 56 punkti. Eelmise aasta üks eredamaid tähti makromajanduses, automüük langes jaanuaris 3%, olles varasemalt näidanud pigem kasvavat trendi. Autotootjatest juhtisid tähelepanu halvale ilmale näiteks Ford, General Motors ja Toyota Motor.
Kuid mitte kõik raportid pole ootustele alla jäänud. Jaanuari ISM teenindussektori indeks oli jaanuaris 54 punkti vs oodatud 53,5 punkti ja seda hoolimata sellest, et küsitlusele vastanud märkisid, et ilmaolud mõjutasid äritegevust. Ka Atlanta Fedi president Dennis Lockhart on hoiatanud, et avaldatavad andmed võivad saada põntsu ilma tõttu.
Vastupidiselt Euroopale, kus seekord on talvekuud sarnanenud rohkem kevadega, on USA selleaastane talv olnud märksa ekstreemsem kui tavaks. Detsembris ja jaanuaris valitsesid mitmel pool viimase kahekümne aasta madalaimad temperatuurid. Kohati langes kraadiklaasi näit -38 peale. Chicago -27 kraadises pakases jaanuari alguses tuli tühistada lendusid, sest kütusevarud lihtsalt külmusid ära. Kuid külm ei ole ainus, millega Põhja- ja Ida-Ameerikas rinda on tulnud pista. Regiooni on räsinud ka mitmed lumetormid, mis ilmateenistuste kohaselt on viimase 100 aasta ühed tõsisemad. Need pole puudutamata jätnud ka USA suuremaid linnu, mistõttu on tühistatud lende, suletud koole ja ettevõtteid, maanteedel on valitsenud suured ummikud ja kannatada on saanud ka raudteetransport. Allolevalt graafikult on ka näha, et käesolev aasta on tõepoolest olnud külmem ja lumerohkem kui tavapäraselt.
Allikas: Goldman Sachs
Ilmselgelt on ilm jätnud ameeriklaste igapäevaelule oma jälje, mõjutades seeläbi ka majandusraporteid ning kindlasti ei saa väita, et tegu on pelgalt vabandusega oodatust kehvemates raportites. Suureks küsimuseks aga on, et kui palju on avaldatud numbreid mõjutanud läbi aegade üks raskemaid talvesid ning kas ja kui palju on halvenemisele kaasa aidanud üldine majandusolukorra jahenemine? Kuna aktsiaturg on viimase aastaga üsna suure tõusu läbi teinud ja valuatsioonikordajad kerkinud, hoiavad turuosalised kätt hoolikalt USA majanduse pulsil, et võimalikku pöördepunkti mitte maha magada. Seetõttu spekuleeritakse palju selle üle, kas halb ilm ei maskeeri tegelikult majandusolukorra halvenemist?
Analüütikud on proovinud arvutada, missugused oleksid olnud majandusnäitajad juhul, kui ilm oleks olnud normaalne. Morgan Stanley hingekirja kuuluv Spencer Hill leiab, et enim on ilm mõjutanud kinnisvarasektori statistikat. Ühtlasi oleks ilma mõjusid arvestamata kasvanud jaemüük (arvestamata auto- ja kütusemüüki), mis tegelikkuses näitas 0,2% alanemist. Morgan Stanley käsutuses olevate andmebaaside põhjal järeldab Hill, et majandustrendid on endiselt tugevad regioonides, mis jäid ekstreemsetest ilmaoludest puutumata ning mitmed küsitlused, mida üldiselt ilmaolud ei suuda mõjutada, näitasid jaanuaris endiselt tugevaid tulemusi.
Allikas: Morgan Stanley
Sarnase mõttekäigu on läbi teinud ka Goldman Sachs. Täpsemalt on nad püüdnud aru saada, kuidas see mõjutab nende poolt välja töötatud Current Activity Indicator’i komponente. Nagu näha, siis kõige enam mõjutab ilm ehitussektorit, millele järgneb töökohtade loomine, uute majade ehitus, jaemüük, ärikeskkond ning tarbijausaldus.
Allikas: Goldman Sachs
Kuigi olukorra hindamine ilma lumetormide ja külmakraadideta annab alust arvata, et majandusnäitajate halvenemise on tinginud tõepoolest ilmaolud, siis tõsiasi on, et USA majandus on ilma tõttu kannatada saanud. Goldman Sachsi hinnangul kärpis ekstreemne ilm 0,2 protsendipunkti neljanda kvartali SKP kasvust ning esimesel kvartalil kujuneb samal põhjusel majanduskasv 0,5 protsendipunkti võrra madalamaks kui tavapäraste ilmaolude korral. Ka Morgan Stanley arvates on mõju Q4 SKP’le samas suurusjärgus, kuid esimese kvartali SKP-d nähakse pärast jaemüügi avalikustamist protsendipunkti võrra madalamal kui varem. Samas pole analüüsimajad veel terve käesoleva aasta SKP prognoosi kallale läinud, sest ilmaolude paranemisel oodatakse varasemast kiiremat majanduskasvu teises kvartalis, mis peaks tasandama negatiivsemat esimest kvartalit.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
