Shutterstock
Mõni aeg tagasi pidas USA president Barack Obama kõne olukorrast riigis, kus kõige muuhulgas tuli jutuks ka innovatsioon. Nimelt väitis Obama, et riik, mis paneb täna kõik panused innovatsioonile, on homme globaalse majanduse liider. Pole kahtlustki, et nii Ühendriikide valitsus kui ka sealsed ettevõtted järgivad seda motot pühendumusega, sest riigi teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringud on jätkuvalt maailma suurimad, kasvades sel aastal prognooside kohaselt reaalväärtuses 1% võrra $465 miljardini. See summa vastab 2,8-le protsendile USA SKT-st ning globaalsel tasandil lausa 31,1-le protsendile koguinvesteeringutest teadus- ja arendustegevusse. Ent vaatamata ameeriklaste ponnistustele, on innovatsiooni areenil pead tõstmas uus tulija – Hiina.
Hiina investeeringud teadus- ja arendustegevusse on kasvamas võimsal kiirusel ning tõusevad sel aastal prognoositult $284 miljardini, mida on 22% rohkem kui 2012. aastal ja globaalsest tervikust moodustab see 17,5% suuruse osa. Võrdluseks nii palju, et USA puhul on T&A investeeringute maht kahe aastaga kasvanud vaid 4% võrra.
Proportsionaalselt ulatuvad Hiina investeeringud T&A-sse 1,95 protsendini riigi SKT-st ning prognoositult tõuseb see näitaja 2015. aastaks vähemalt 2,2% peale. Eeldusel, et nii Hiina majanduskasv kui ka investeeringute kasv jätkuvad sarnases tempos, võib Hiina koguinvesteeringute maht teadus- ja arendustegevusse 2022. aastaks USAst mööduda. Kalkulatsioonide kohaselt ulatuvad mõlema riigi investeeringud T&A-sse selleks ajaks $600 miljardi piirimaile.
Allikas: Battelle
Hiina on juba mõnda aega olnud midagi enamat kui ainult odav tööjõud iPhone’ide kokku panemiseks – hiljuti avaldatud raporti kohaselt on Hiina osakaal globaalsest kõrgtehnoloogilisest tootmisest 2003. aasta 8% pealt nüüdseks kasvanud 24% peale ehk peaaegu võrdväärseks Ühendriikidega, kelle vastutada on 27% kogu maailma kõrgtehnoloogilisest tootmisest. Üha kasvavate investeeringute abil on ka siinkohal Hiinal võimalik Ühendriikidest, kui esimese koha omanikust, mööduda.
Lisaks kasvavatele investeeringutele mängib innovatsiooni puhul suurt rolli ka haridus. Kui 1999. aastal lõpetas ülikooli vaid 1 miljonit hiinlast, siis 2013. aastal oli see arv juba 7 miljonit ning ületab Ühendriikide iga-aastast koolilõpetajate arvu. Iseenesest ei ole siinkohal midagi kummalist, kuna Hiina rahvaarv ületab mitmekordselt Ühendriikide oma, ent silmapaistev erinevus seisneb koolilõpetajate poolt omandatud hariduses. Nimelt on 31% Hiina ülikoolilõpetajatest inseneriharidusega, aga USAs on see osakaal vaid 5%.
Loomulikult ei tähenda kõik see, et Hiinast saab üleöö suurem innovaator kui USA, kuna kõrgtehnoloogiline tööstus moodustab USA SKT-st ligi 40%, suurema osa kui ühelgi teisel riigil, kuid ajapikku võib see siiski juhtuda. Ka Briti väljaande The Guardiani sõnul ootab ühiskonda peatselt ees Hiina leiutiste ja avastuste laviin, kuid enne veel on Hiinal tarvis mõned takistused ületada.
Hiina esimene komistuskivi võib olla sealse hariduse kvaliteet, kuna suur osa Hiina kõrgharidussüsteemist keskendub endiselt mehaanilisele õppele (rote learning) mitte loovusele. USA Riikliku Teadusnõukogu (NSB) aseesimehe sõnul on Hiina suuteline tootma suurel hulgal väga arukaid inimesi, kuid enamustel neist on raskusi tehtud avastuste muutmisega kasulikeks toodeteks, nagu seda on teinud sellised nimed nagu Jobs, Gates ja Zuckerberg.
Teine, ja ilmselt veelgi suurem komistuskivi on aga Hiinas lokkav korruptsioon: näiteks seisavad korruptsiooni süüdistustega silmitsi enam kui 50 Hiina juhtivat teadlast. Väidetavalt varastasid ja kasutasid kõik need teadlased osa teadus- ja arendustegevusse suunatud raha omatarbeks. Peamiselt leiavad need süüdistused aset jõukas Guangdongi provintsis, kuid ametnikel on põhjust arvata, et sarnast tegevust võib kohata ka riigi muudes provintsides ja hinnanguliselt kulus 2012. aastal valitsuse poolt teadus- ja arendustegevusse suunatud investeeringutest tegeliku arendustegevuse peale vaid 40%. Ülejäänud 60% kulus hoopiski reisidele, ärilõunatele, hotellidele ja muudele naudingutele.
Hiinal on kahtlemata potentsiaal olla maailma juhtiv innovaator, kuid et selleks saada, on esmalt riigil vaja parandada sealse hariduse kvaliteeti ning võidelda korruptsiooniga, sest ainuüksi investeeringute suurendamisest ei piisa. Sellegipoolest on üsna tõenäoline, et tulevikus tuleb üha kasvav osa avastustest ja leiutistest justnimelt sealt.
Tweet
