Shutterstock
Valuutakauplemine on finantstööstuse suurim, ent samaaegselt ka kõige vähem reguleeritud sektor. Valuutakauplemisest osa võtmine on lihtsam ja tihtipeale ka tunduvalt odavam kui seda on näiteks aktsiakauplemisega tegelemine ja seetõttu toimub sektoris kiire kasv. Näiteks 2013. aastal kasvas valuutaturgudel läbiviidud tehingute maht 14% võrra ning kokku tehakse globaalsetel valuutaturgudel igapäevaselt tehinguid enam kui $5,3 triljoni väärtuses.
Geograafilises plaanis tuli peamine kasv Euroopa ja Jaapani arvelt ning turuosaliste näol pakkusid kasvu finantsettevõtted, kes kauplemismahtusid aastatagusega võrreldes 18% võrra suurendasid ja sellele andsid omapoolse tõuke agregaatorid, kes kauplemismahtusid 41% võrra kasvatasid.
Ligi kolmveerand ehk 74% valuutaturgudel toimuvatest tehingutest viiakse läbi elektroonilisel teel, kuid turuosaliste seas on ka erinevusi: kui finantsettevõtted sooritavad 77% tehingutest elektrooniliselt, siis agregaatorite puhul on vastav näitaja lausa 98%.
Elektroonilise kauplemise kasvule aitab kaasa ka tõsiasi, et arenguriikide valuutadega kauplemine kogub turuosaliste seas üha enam populaarsust. Varasematel aastatel ei olnud paljud arenguriikide valuutad elektroonilistel platvormidel kaubeldavad, kuid ainuüksi viimase 12 kuu jooksul on elektrooniliste tehingute osakaal arenguriikide valuutatehingutest tõusnud 52% pealt 56% peale. Võrdluseks ulatub G10 riikide valuutade puhul elektrooniliste tehingute osakaal 79 protsendini.
Kahjuks ümbritsevad valuutaturge mitmed skandaalid, mis tulenevad regulatsioonide puudusest. Näiteks möödunud aasta suvel süüdistati maailma suurimate pankade valuutakauplejaid omavahelises koostöös ning valuutakursside manipuleerimises. Vähemalt nii väitsid viis asjasse segatud valuutakauplejat. Hetkel veel ei ole süüdistuste osas täpset tõde välja selgitatud, kuid viimaste sündmuste taustal võivad manipuleerimisega seotud olla enam kui 10 panka, kes kõik mõni kuu tagasi Suurbritannia finantsinspektsioonile uurimiseks vajaminevad dokumendid esitasid.
Kuigi sealne finantsinspektsioon ei ole veel uurimise käigus konkreetsete tulemusteni jõudnud, on suurpangad oma valuutakauplejad luubi alla võtnud. Näiteks Barclays kõrvaldas Londonis ja Tokyos kokku kuus valuutakauplejat, Deutsche Bank vallandas New Yorgi äriüksuses kolm valuutakauplejat ja HSBC kõrvaldas Londoni üksuses kaks valuutakauplejat. Goldman Sachsist lahkus samuti kaks valuutakauplejat ning Citigroupis astus tagasi valuutakauplemisüksuse globaalne juht. Samasugune sündmuste ahel leidis aset ka Lloyds Banking Groupis, RBSis, JP Morganis ja ka UBSis ehk kokku on suurpankades nüüdseks tööst kõrvaldatud enam kui 20 valuutakauplejat.
Graafik: Viie suurima panga kombineeritud turuosa valuutaturgudel
Allikas: Qz, Greenwich Associates
Kahtlemata on eelnimetatud pankadel valuutakursside manipuleerimiseks vajaminev turuvõim olemas, sest viis suurimat panka hoiavad ühtekokku enam kui poolt valuutaturgudest. Analüüsimaja Greenwich Associates andmetel ulatub Deutsche Banki, UBSi, Citigroupi, Barclays’i ja JP Morgan Chase’i kombineeritud turuosa valuutaturgudel 52,9 protsendini. Kummalisel kombel on see näitaja skandaalijärgsel perioodil kasvanud, mitte vähenenud, sest 2011. aastal hoidsid viis suurimat panka 47,9% valuutaturgudest.
Kõige mõjuvõimsam pank valuutaturgudel on Deutsche Bank, kes omab 12,4% suurust turuosa. Talle järgnevad UBS (12,1%), Citi (11,7%), Barclays (10,5%) ning viimaks JP Morgan (6,2%). Analüütikute sõnul vihjab säärane oligopoolne turg sellele, et nimetatud ettevõtted ei ole oma turuvõimu skandaalide kiuste kaotanud.
Graafik: Viie suurima panga turuosad valuutaturgudel (2014)
Allikas: Qz, Greenwich Associates
Kuid manipulatsiooni süüdistustele on tulnud ka teistsugust vastukaja: Florida Ülikooli finantsprofessori Andy Naranjo sõnul on valuutaturud liiga suured ning konkurentsirohked, et neid manipuleerida. Ta lisas, et isegi valitsustel on tihtipeale raskusi valuutakursside liigutamisega õiges suunas ning paarikümne valuutakaupleja jaoks oleks säärane ülesanne veelgi keerulisem.
Sellegipoolest on Suurbritannia finantsinspektsioon olukorra uurimise alla võtnud ning hiljutiste uudiste kohaselt võib korruptsioon olla isegi suurpankadest kaugemale levinud, sest mõni nädal tagasi kõrvaldati samade süüdistuste tõttu ka üks Inglise keskpanga töötaja. Lisaks teatas keskpank, et valuutakursside manipulatsiooni süüdistused ulatuvad tagasi 2006. aasta juulisse, kuid nagu öeldud sai, siis tõsisemalt hakati neid süüdistusi uurima alles möödunud aastal.
Briti finantsinspektsiooni juht on sõnanud, et tegemist on äärmiselt tõsise olukorraga ja tõmbas paralleele Libori intressimäärade manipuleerimisega, mis teatavasti lõppes sellega, et süüdi mõistetud pangad pidid maksma enam kui $6 miljardi ulatuses trahve.
Tweet
