Shutterstock
Viimane aastakümme on energeetikasektorisse toonud uued suunad. Tänu uue tehnoloogia arengule on USA ühtäkki leidmas ennast suurte gaasivarude otsast ning mitmed maailma riigid proovimas genereerida üha enam energiat taastuvenergia allikatest. Seoses sellega on aga vaja teha täiendavaid investeeringuid, et praegust energeetikainfrastruktuuri uute arengutega vastavusse viia. Üks ettevõte, mis sellest kõigest kasu võib lõigata on Chicago Bridge & Iron (CBI).
CBI puhul on tegu Hollandis registreeritud energiainfrastruktuuride ehitajaga, kelle ajalugu ulatub 1889. aastasse. Ettevõtte põhitegevuseks on mitmesuguste energeetikarajatiste ehitus ja hooldus. Siia alla käivad LNG terminalid, rafineerimisjaamad, tuumajaamad, hüdroelektrijaamad, kivisöel ja maagaasil töötavad elektrijaamad, puurplatvormid ning veepuhastusjaamad (Engineering, Construction and Maintenance).
Lisaks on CB&I-l üksused, mis valmistavad torustikke, mahuteid ja laevu (Fabrication Services). Samuti tehakse koostööd nii USA kui teiste riikide valitsustega, juhtides, projekteerides ning ehitades suurprojekte ning pakkudes ka keskkonna puhastusteenuseid (Government Solutions). Lisaks pakub CB&I nafta- ja gaasirafineerijatele erinevaid tehnoloogiaid, seadmeid ning projektijuhtimist (Technology). Alljärgnevalt on toodud ka müügitulud üksuste lõikes.
Allikas: CB&I majandusaruanded
Nagu näha, siis CB&I tööpõld on väga mitmekülgne ja lai, kuid kõige huvitavamaks teeb ettevõtte veeldatud maagaas (LNG) ning sellega seotud võimalused. LNG on üks ettevõtte peamiseid tegevusalasid, kuna kahe suurema üksuse müügituludest kolmandik tuleneb LNG projektidest. CB&I’l on üsna korralik LNG imporditerminalide ehitamise ajalugu, kuid tulevikus peaks põhitähelepanu koonduma LNG eksporditerminalidele.
Teatavasti on USAs päris suured kildagaasi varud ning kaevandamise maht samuti hüppe ülespoole teinud. See omakorda on muutnud maagaasi odavamaks ning mitmed kivisöel töötanud elektrijaamad on ehitatud ümber töötama maagaasil. Kuid juba mõnda aega on räägitud, et lisaks sisetarbimisele, võiks maagaasi hakata ka eksportima. Siinkohal on aga kaks peamist takistust. Esiteks peab USA valitsus ehk energeetikaministeerium (Department of Energy) andma loa maagaasi ekspordiks. Heaks uudiseks siinkohal on see, et kui mõnda aega tagasi kaaluti julgeoleku ning majandusliku tasuvuse aspekte, siis nüüdseks on rahuldatud kuus LNG eksporditaotlust.
Teine takistus seisneb selles, et LNG eksportimiseks on kõigepealt vaja ehitada eksporditerminale. Ning siinkohal terendabki võimalus CB&I’le. Eelmise aasta 17. mail kiitis DoE heaks riigi teise, Freeport LNG terminali projekti. 10. detsembril teatas CB&I, et koostöös Zachry Industrialiga saadi antud projektile $5 miljardi väärtuses tellimus. Arvestades, et enne neljandat kvartalit oli CB&I tellimusraamatu suuruseks $24,5 miljardit, on tegu märkimisväärse projektiga. Möödunud esmaspäeval aga teatas CB&I, et koostöös Jaapani ettevõttega Chiyoda, saadi järjekordne tellimus ühe USAsse planeeritava LNG eksporditerminali ehitamiseks. Sedapuhku on siis tegu Cameroni terminaliga ning tellimuse väärtuseks on ligikaudu $6 miljardit.
Seega, nagu näha, siis juba esimeste ekspordiloa saanud terminalide puhul väärtustatakse CB&I LNG kogemust. Lisaks sõlmis ettevõte käesoleva aasta alguses koostöölepingu Chiyodaga Põhja-Ameerika LNG projektide tarbeks. Chiyoda on 60 aastase kogemusega ettevõte ning koos CB&Iga on LNG terminale ehitatud Austraalias, Venemaal ja Ida-Aafrikas.
CB&I juures on huvitavaks komponendiks veel 2012. aasta teisel poolel $3 miljardi eest üle võetud Shaw Group, kelle peamine ekspertiis on tuumajaamade ehitus peamiselt USAs. Shaw Groupi ülevõtmine on ka peamine põhjus CB&I majandustulemuste hüppelise kasvu taga, kuid ka orgaaniliselt oli CB&I kasv möödunud aastal tugev. Shaw lisandumine aitas CB&I müügitulude osakaalu kallutada rohkem USA suunas.
Kuid tundub, et CB&I plaanib Shaw teadmisi kasutada pigem väljaspool USAd. Oma aastaaruandes mainitakse ära, et kasvuvõimalusi otsitakse eelkõige Hiinast. Kuigi pärast Fukushimat on tuumaenergia langenud mitmes regioonis tagaplaanile, siis arvestades Hiina linnade õhukvaliteeti ning taastuvenergia ebastabiilsust, siis tuumaenergia on Hiinale küllaltki atraktiivne variant. Juba praegu ehitatakse Hiinas kõige rohkem reaktoreid (vt allolev joonis), kuid samuti on Hiina eesrinnas planeeritavate reaktorite lõikes. Aastaks 2020 kavatseb Hiina suurendada tuumaenergia tootmisvõimsust 15 GWe pealt 60 GWe peale ning aastaks 2030 peaks vastav näitaja küündima juba 150 GWe-ni. Alates 2012. aastast on riik heaks kiitnud 4 tuumaelektrijaama ehituse ning aastaks 2020 peaks olema rohelise tule saama veel 30 tuumaelektrijaama loomine.
Allikas: World Nuclear Association
Möödunud aasta oktoobris teatas CB&I, et on loonud Hiina suurima elektrifirmaga China Power Investment Corporation ühisettevõtte, et ehitada tuumajaamasid. CPIC omab ühte kolmest Hiina tuumajaamast. Seega näib, et CB&I proovib Shaw abil kasu lõigata eelkõige Hiina lisanduvatest tuumaelektrijaamadest, mis tähendab, et lisaks USA LNG ekspordile on CBI juures huvitav ka laienemine Hiina tuumaenergeetika turule.
Chicago Bridge & Iron viimase 5 aasta aktsiagraafik:
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
