Shutterstock
Pikka aega vindunud Euroopa võlakriis peletas investoreid regiooni perifeeriariikidest ning väärtpaberiturgudel hakati selgelt eristama euroala tuumikriikide ning äärealade varaklasse. Kuigi viimasel ajal on olukord rahunenud, võib pärast esimest kvartalit täheldada taas teatavat lõhestumist, kuid seekord positiivses mõttes perifeeriariikide varaklasside jaoks.
Kui enamikele arenenud riikide aktsiaturgudele on käesolev aasta alanud tagasihoidlikult, siis Euroopa perifeeriariigid paistavad silma erakordselt tugeva tootlusega käesoleval aastal. Kui Portugali, Kreeka ja Itaalia aktsiaturud tõusid esimeses kvartalis 14%, siis näiteks Saksamaa aktsiaturg püsis sisuliselt muutumatuna. Ka perifeeria võlakirjadesse raha paigutanud investorid, kes viimastel aastatel on pidanud tõsiselt arvestama maksejõuetuse toimumisega, võivad rahul olla Kreeka võlakirjade 24%, Portugali võla 11% ja Hispaania 6%-lise võlakirjade tootlusega.
Samas tuleb ka arvestada, et alates globaalse finantskriisi lõppemisest on antud turud tugevalt jäänud alla näiteks Saksamaa aktsiaturgudele ehk pikaaegsetele perifeeriariikide investoritel veel ühe kvartali tootluse põhjal kõik mured ununenud ei tohiks olla (vt allpool asuvat graafikut aktsiaindeksite liikumise kohta). Siiski tuleb mainida, et kriisi tulipunktis vältimatuna näivad maksejõuetused ning riikide pankrotid ei ole realiseerunud ning pikka aega ainult halbu sõnumeid tootnud turgudelt on hakanud kostuma ka positiivsemaid noote.
Allikas: Bloomberg
Nimelt kavatseb käesolevas kvartali esimest korda alates 2010. aasta maikuust Kreeka valitsus emiteerida võlakirjaturgudel pikemaajalist võlga. Täpsemalt kavatsetakse 3-5 aastast võlga emiteerida ligikaudu €5 miljardi ulatuses ning tõuke sellele on andnud just teiste perifeeriariikide võlakirjade tulususe langus. Lisaks on tulnud teated, et Portugal kavatseb väljuda oma abipaketist ning pärast pikka poliitilist segadust Itaalias on sealne peaminister Matteo Renzi seadnud eesmärgid reformideks. Ka numbriliselt on hakanud tulema paremaid sõnumeid, kui perifeeriariikide tootmis- ning teenindussektori PMI viitab paranenud majandusolukorrale ning positiivsematele ootustele ettevõtjate seas.
Tõsi, olukord on endiselt kaugel olemast lahendatud, sest mitmel pool on veel probleeme valitsuse defitsiitidega ning kõrge tööpuudusega. Neid saab lahendada aga ainult aeganõudvate struktuursete reformidega. Samas, kui võlakirjaturud toovad valitsuste laenamiskulutusi allapoole, tekib küsimus, kas säilib motivatsioon ebapopulaarseid otsuseid vastu võtta, või leitakse, et tegu pole enam nii põletava probleemiga.
Allikas: Natixis
Euroopa on käesolevas, üha keerukamaks muutumas investeerimiskeskkonnas muutunud globaalsete investorite üheks lemmikuks. Ühelt poolt toetavad regiooni aktsiaturge madalamad valuatsioonikordajad võrreldes USAga, kus eelmise aasta tõus on viinud ettevõtete hinnataseme sinnamaale, et häid ettevõtteid soodsate hinnatasemete juures on raske leida. Kuigi ka arenevate turgude valuatsioonikordajad on madalad, siis investorite närvilisus Hiina majanduskasvu aeglustumise ja sealse kinnisvaraturu olukorra pärast, Venemaa poliitilised pinged ning arenevate turgude viimase aja valuutakõikumised ei kutsu ilmselt ka nendesse regioonidesse oma raha paigutama. Muidugi on viimase aja kiire tõus ka Euroopa perifeeriariikide aktsiaturu kordajaid oluliselt tõstnud, kui analüütikud ootavad majandusliku taastumise taustal antud piirkonna ettevõtetelt ka tugevat kasumikasvu.
Lisaks tuleb siinsetelt keskpankadelt teateid majanduskasvu prognooside tõstmisest. Võlakirjainvestoreid toetab Euroopa Keskpank, kes väidetavalt teeb kõik endast oleneva, et euro stabiilsust tagada, mis omakorda pakub investoritele teatavat kindlustust, et EKP ei lase olukorral kontrolli alt väljuda. Väidetavalt on see sellepärast, et hetkel ei ole EKP oma sõnadest eriti kaugemale pidanud minema. Viimase aja inflatsiooni andmed aga on tõstnud turuosalistes ootusi, et EKP peab välja tulema mingisuguse varade ostuprogrammiga, mis võib olla ka üheks ajendiks, miks Euroopa turgudel võrreldes muu maailmaga hästi on läinud.
Vaadates fondide rahavoogusid, siis esimese kvartaliga tõusid FTSE Portugal 20 indeksit järgiva indeksfondi varad $1,6 miljoni pealt $21 miljonini ning Kreeka ASE indeksi liikumist jäljendava ETFi lisasid investorid üle $100 miljoni. Samal ajal on Saksamaa ja Prantsusmaa suunal investeeringuid tegevate fondide varade maht kahanenud. Siiski tasub mainida, et Euroopa varade osakaal investorite portfellides on tugevalt alla kriisieelse taseme. Näiteks selleks, et saavutada 2009. aasta aktsiate osakaalu, oleks Nomura hinnangul vaja täiendava $250 miljardi sissevoolu. Ka Lõuna-Euroopa võlakirjaturgude positsioon jääb alla kriisieelset taset.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
