Shutterstock
Jaapani järel on Hiina näol tegemist ühega kolmest maailma suurimast võlausaldajast ja ka investorist. Hiina ülemaailmsed varad (nii riigi kui ka erainvestorite omad) kasvasid möödunud aastal reservide kogumise ja välisinvesteeringute toel 2012. aastaga võrreldes 14% võrra $5,94 triljonini - seda on tervelt $1,97 triljonit rohkem kui Hiinasse tehtud välisinvesteeringute väärtus. Lisaks kasvas riigi välisvarade puhasväärtus samal perioodil $1,87 triljoni pealt $1,97 triljonini.
Kuid vaatamata võimsale varade hulgale oli Hiina investeeringute netotulem möödunud aastal vaid $168 miljardit. Seda tulemust võib võrdsustada 2,8% suuruse dividenditootlusega, mida on ühe maailma suurima investeeritud kapitalihulga jaoks võrdlemisi vähe. Näiteks nautisid Hiinasse investeerijad samaaegselt 6%-8% suurust investeerimistulu. Sellest tulenevalt maksis riik möödunud aastal välisinvestoritele rohkem välja, kui ise investeerimistulu teenis. Täpsemalt tegi Hiina välisinvestoritele intressimakseid samal perioodil $228 miljardi väärtuses.
Graafik: Hiina netovälisvarad ja netoinvesteeringutulu aastatel 1991-2012
Allikas: Rhodium Group
Põhjus, et miks Hiina investeeringute netotulem niivõrd väike on, seisneb riigi välisbilansi struktuuris. Ligi kaks kolmandikku riigi koguvaradest moodustavad reservid, mida haldab Hiina keskpank ja mille peamisteks investeeringuteks on USA võlakirjad. Seda viimast just seetõttu, et USA võlakirjade turg on maailmas üks suurimaid ja likviidsemaid. Ent kuna viimastel aastatel on USA võlakirjade tulusus langenud rekordmadalatele tasemetele, siis on ka Hiina välisvarade sisemine tasuvuslävi kukkunud keskmiselt 3% peale aastas.
Hiina keskpank on nii mõneski mõttes anomaalia, sest tavapäraselt investeerivad keskpangad palju vähem kui ettevõtted ja majapidamised, kuid Hiinas on lugu teisiti. Näiteks on Hiina väljaminevate portfelliinvesteeringute osakaal nominaalsest SKPst vaid 3% kui USA puhul on vastav näitaja 47%. Kui rääkida välismaistest otseinvesteeringutest, siis on USA puhul sissetulevate ja väljaminevate investeeringute osakaal võrdlemisi sarnane – mõlemad näitajad moodustavad SKPst veidi enam kui 30% suuruse osa. Hiina puhul on aga kahe näitaja erinevus drastiline: sissetulevate välisinvesteeringute osakaal SKPst ulatub 25 protsendini, kuid väljaminevate investeeringute oma jääb alla 10 protsendi.
Graafik: Hiina ja USA keskpanga näitajad 2013. aasta neljanda kvartali seisuga
Allikas: Inglise keskpank
Investeerimine välismaistesse firmadesse ning aktsiatesse võimaldaks Hiinal oma investeeringute pealt kõrgemat tulusust teenida, kuid suletud kapitalikonto süsteem tähendab seda, et majapidamistel ning erafirmadel on pea võimatu oma raha välismaale investeerida. Säärane süsteem on aidanud Hiinal läbi aastate jüaani kurssi madalal hoida ja siseriiklikku majandust toetada. Suletud kapitalikonto on ka põhjuseks, miks Hiina osakaal globaalsest majandusest 12% moodustab, kuid välisvarade ja –kohustuste osakaal globaalsest tervikust on samaaegselt vaid 3%.
Graafik: Hiina finantssfääri globaliseerumine
Allikas: Rhodium Group
Lähitulevikus on oodata, et Hiina hakkab ülemaailmses finantssüsteemis üha suuremat rolli mängima, ent täpsed numbrid olenevad sellest, et millise kiirusega kapitalikonto liberaliseeritakse. Näiteks on Hiina keskpangal ambitsioonikas plaan muuta jüaan 2022. aastaks vabalt konverteeritavaks valuutaks. Lühemas perspektiivis aga keskendutakse olemasolevate kanalite süvendamisega: näiteks plaanitakse lõdvendada välisinvesteeringute väljavoolu piiravaid regulatsioone, mis võimaldaks riigil märksa laiemalt investeerida.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
