Shutterstock
Viimasel ajal USA suunalt tulnud makrouudised on olnud valdavalt positiivsed – tööjõuturg näitab paranemise märke, kui töötuse määr langeb järjepidevalt, kinnisvaraturu olukord näib olevat hullema selja taha jätnud ning USA majanduskasvule prognoositakse kiirenemist. Tagatipuks tuleb häid uudiseid ka valitsuse finantsidest, sest ilmselt väheneb eelarve defitsiit käesoleval aastal viiendat korda järjest.
Märtsis registreeriti valitsuse eelarve puudujäägiks $37 miljardit, mis on oluliselt väiksem näitaja kui aasta tagasi $107 miljardit. Ühtlasi on tegu madalaima märtsi defitsiidiga viimase 14 aasta jooksul. Puudujäägi kahanemise üheks põhjuseks oli kindlasti tulude 16%-line tõus $216 miljardini, kuna seoses suureneva tööhõivega on kasvanud ka tulu- ning sotsiaalmaksu laekumised. $40 miljardi ulatuses toetas defitsiidi vähenemist ka kulutuste tegemisega ning maksude laekumisega seotud soodne ajastus.
Kuna USA valitsuse majandusaasta algab oktoobrist, siis märgib märts antud perioodi keskpaika. Kuue kuuga on kuhjunud $413 miljardi suurune defitsiit vs $600 miljardit eelmise eelarveaasta samal ajavahemikul. Seega isegi kui mitte arvestada märtsikuu ajastamisest tulnud positiivset mõju, on puudujäägi vähenemine märgatav. Oktoober - märts perioodi jooksul suurenesid maksutulud 10%, samal ajal langesid kulutused 4%.
Teatavasti on USA eelarve olnud defitsiidis päris pikka aega, kuid finantskriis ja sellele järgnenud aastad venitasid puudujäägi isegi USA standardite kohaselt päris suureks (2009. aastal 9,8% SKPst). Pärast seda on defitsiit olnud visa vähenema, kuid käesolevaks aastaks prognoosib USA eelarvekomisjon (CBO), et eelarve puudujääk langeb alla pikaajalise keskmise taseme.
Nagu CBO-l traditsiooniks on kujunenud, uuendatakse igal kevadel varasemalt antud eelarveprognoosi. Käesoleva nädala revideerimise tulemusena nähakse defitsiiti väiksemana kui veebruaris. Nimelt ületavad CBO arvutuste kohaselt, eeldusel, et seadused ning valitsuse kulutused ei muutu, kulud eelarvetulusid $492 miljardiga, mis moodustab 2,8% SKPst. Tegu on väiksema näitajaga, kui veebruaris pakutud $514 miljardit ning samuti madalam kui alates 1974. aastast arvutatud keskmine defitsiit, milleks on 3,1% SKPst. Olgu mainitud, et 2009. aastal oli defitsiidi suuruseks $1,4 triljonit. Mineviku ning tuleviku prognoositavad arengud on toodud alljärgneval joonisel.
Allikas: CBO
Võrreldes veebruariga langesid nii eelarve tulu- kui ka kulupoole prognoosid, kuid analüüs näitas kulude suuremat vähenemist. Eelkõige on see seotud madalamate subsiidiumitega tervisekindlustuse tarbeks seoses Affordable Care Act’iga ehk Obamacare’iga. Lisaks langesid ootused seoses kulutustega toiduabi programmidele, kaitsele, Medicare’ile ning intressidele.
Samas hoiatab CBO, et juhul kui praegused seadused ei muutu, hakkab eelarve puudujääk peagi taas kerkima. Täpsemalt arvutatakse, et 2015. aasta $469 miljardi tasemelt tõuseb defitsiit perioodiks 2022-2024 $1 triljonini aastas. Selle peamiseks põhjuseks on vananev rahvastik, tõusvad tervishoiukulud ning kasvavad intressimaksed võlalt. Suhtena SKPsse prognoositakse eelarvedefitsiidi kerkimist 2015. aasta 2,6% pealt 4% peale aastaks 2024.
Kumulatiivselt prognoositakse antud 10 aastase perioodi vältel defitsiidiks $7,6 triljonit. USA eelarvekomisjoni hinnangul kujutab niigi suur ja tõusev võlakoorem tõsist ohtu. Esiteks prognoositakse intresside tõusu ehk intressimaksed suurenevad. Teiseks, arvatakse, et USA laenamine muudab lõppude lõpuks kallimaks investeerimise ettevõtete jaoks, mis tähendaks madalamat tootlikkust ja madalamaid palkasid, võrreldes olukorraga, kus USA võlg nii kiiresti ei tõuseks. Lisaks piirab see poliitikute tegevusruumi, sest vahendite kasutamisel tuleb üha enam arvestada ka võlakoorma teenindamisega.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
