Shutterstock
Mõned aastad tagasi globaalse finantssektori põlvili surunud kinnisvarasektor jätkub taastumist. Kuigi ehitustegevus pole niivõrd tugev kui enne kriisi, siis mõnel pool on hinnad hakanud kiiresti tõusma, saavutades majandussurutisele eelnenud kasvutempo. Üks kõige „kuumema“ hinnatõusuga piirkond viimasel ajal on Ühendkuningriik, kus hindade kiire ülesliikumise tõttu on olukorda hakatud nimetama mulliks.
Õigupoolest on UK kinnisvarahinnad ületanud varasema kõrgtaseme ning asetsevad nüüd kõigi aegade tipus. Riikliku statistikaameti hinnangul tõusid veebruaris eluasemete hinnad aastatagusega võrreldes 9,1%, mis on kiireim tempo alates 2010. aasta juunist. Võrreldes 2008. aastal saavutatud rekordiga on hinnaindeks kerkinud 3,1%. Tõsi, suuresti on tõusu vedanud Londoni kinnisvara, mis on alates 2012. aasta aprillist väsimatult kallinenud keskmiselt 8% ning veebruaris registreeriti hindade kasvuks koguni 17,7%. Keskmiselt tuleb Londoni eluaseme eest välja käia £458 000, samas kui UK keskmine on £253 000. Kuigi Inglismaa pealinna kinnisvara hinnatõus võtab konkurentsitult esikoha tiitli, on märgata, et antud trend on üha kindlamalt levinud ka teistesse UK regioonidesse.
Reaktsioonina Londonis toimuvale on läbi käinud väljendid nagu „supermull“ ning „turg kontrolli alt väljunud“. Võrreldes näiteks USAga, kus samuti paistab hullem olevat selja taha jäänud, näib UK kinnisvarahindade kasv tõepoolest müstilisena. Allolev joonis illustreerib hästi, et kui üle suure lombi on eluasemete hinnad ligikaudu kümne aasta tagustel tasemetel, siis Ühendkuningriigis on samal perioodil aset leidnud 40%-line hinnatõus.
Allikas: Sober Look
Paljud peavad UKs toimuva põhisüüdlaseks Inglismaa Keskpanka, kelle FLS (Funding for Lending Scheme) on töötanud nii nagu mõeldud ehk toonud allapoole pankade finantseerimiskulud, hüpoteeklaenude intressid ja seega põhjustanud hüpoteeklaenude suure väljastamise arvu. Kuigi antud programm on ilmselt üks faktoritest elamute hindade kasvu taga, kaebavad UK kinnisvaraeksperdid veel ühe teguri üle – riik seisab silmitsi elamupindade puudusega.
Nimelt ehitatakse uusi eluasemeid poole aeglasemas tempos, kui oleks vaja, et pidada sammu brittide leibkondade loomisega. Samas, tuletagem meelde, et ka USA seisab silmitsi täpselt sama probleemiga, kuid mis siis põhjustab niivõrd suurt erinevust hinnatrendides? Goldman Sachsi hinnangul on asi selles, et erinevalt USAst ja mõnest teisest riigist, kus kinnisvarabuumi ajal toimus vilgas ehitustegevus, valitses UKs juba tollal puudus elamispindadest. See tähendab, et sisuliselt on UKs ilmnenud ehitusmulli lõhkemine ilma, et tegelikult oleks ehitusbuumi enne kriisi üldse toimunudki.
Sellele juhtis tähelepanu 2012. aasta lõpus ka Inglismaa Keskpanga üks liikmetest Ben Broadbent. Nagu allolevalt graafikult näha oli UK ehitussektori kasv buumi ajal vaevumärgatav, kuid kriisi ajal üsna tuntav. Broadbenti sõnul loodi UKs kinnisvaramull mitte niivõrd läbi uute majade ehituse, vaid kommertskinnisvara laenude, mis tõstis majanduse haavatavust šokkidele. Lisaks märkis Broadbent, et Inglismaa pangad olid majanduskriisi importijad, kuna 75% kahjumitest tuli välismaal asuvatest varadest, kahandades niimoodi ka kodumaist krediidi pakkumist.
Allikas: Bank of England
Igal juhul on hinnad viimasel ajal kasvanud sissetulekutest kiiremini, mistõttu ollaksegi veendunud, et kasvufaas saab peagi läbi. Samas tuleb arvestada, et pindade puudus on tõstnud ka üüripindade hindasid ehk peavarju soetamise/üürimise võimalused on üsna piiratud. Kui Inglismaa Keskpank peaks tõstma intressimäärasid või muul moel piirama laenamist, langeb hindade kasvutempo üsna suure tõenäosusega. Samas jääb endiselt alles tasakaalustamatus uute majade pakkumise ja nõudluse vahel, mistõttu võib ilma pakkumise suurenemiseta oodata ka tulevikus kõrgemaid majade/üüride hindasid.
Tweet
