Shutterstock
USA Föderaalreservi tegevust ja selle mõju USA aktsiaturgudele eeskujuks võttes võinuks arvata, et Jaapani keskpanga 2013.a aprillis langetatud otsus asuda kokku ostma pretsedenditus koguses valitsuse võlga süstib pikemaajalist elujõudu ka kohalikku aktsiaturgu, kuid pärast Nikkei 225 indeksi mullust 57% tõusu on investorite huvi aktsiate vastu tänavu oluliselt jahenenud.
Alates ametisse astumisest 2012.a detsembris on Jaapani peaminister Shinzo Abe võtnud ette ülesande tuua läbi raha-, fiskaalpoliitika ja struktuursete reformide riigi majandus välja deflatsioonilisest keskkonnast. Reformikava üheks peamiseks eesmärgiks on julgustada pikaajalisi investeeringuid Jaapani aktsiatesse, mis on küll veel varajases faasis, kuid märkimisväärset muutust see kohalike portfellidesse pole siiani toonud.
Suuremat huvi on Jaapani börsi vastu näidanud välisinvestorid, kes mullu pumpasid sealsetesse aktsiatesse üle 15 triljoni jeeni (kirjutamise hetkel vahetuskursi alusel 105 miljardit eurot), toetades sellega ka turu tõusu. Väliskapital ei ole kohati aga väga kannatlik ning esimeste ohumärkide korral võidakse pigem eelistada kasumi realiseerimist, mis selgitab selle aasta välisinvestorite müügisurvet ja Nikkei nõrkust ajal, mil riigi majandusnäitajad pole nõnda heaks osutunud nagu loodeti.
Allikas: Bloomberg
Jaapani majapidamiste bilansis muutsid Shinzo Abe lubadused aktsiate osakaalu mullu suhteliselt vähe, mis näiteks keskmise eurotsooni või USA majapidamisega võrreldes paistavad varade paigutuse poolest silma ka oluliselt konservatiivsemana. Keskmise Jaapani majapidamise finantsvarast seisis eelmisel aastal 53% sularahas ja hoiuses ning kõigest ligi 5% julgeti paigutada omandiväärtpaberitesse. USAs olid osakaalud vastavalt 13% ja 34%, eurotsoonis 35% ja 16%.
Allikas: Jaapani keskpank
Ka pensionifondide investeeringute lahkamisel ei saa öelda, et aktsiate osakaal majapidamiste finantsvarades kokkuvõttes kuigi palju kasvaks, sest sealgi eelistatakse fikseeritud tuluga instrumente.
Allikas: Jaapani keskpank
Üks põhjus, miks Jaapani majapidamiste aktsiainvesteeringute osakaal finantsvarades on madalam võrreldes teiste lääneriikidega, võib olla tingitud viimase paarikümne aasta deflatsioonilisest majanduskeskkonnast, mis ei loo vajadust kõrgete nominaalsete tootluste järele. Usku aktsiate vastu on tõenäoliselt vähendanud ka mulli lõhkemine üheksakümnendate alguses, millest alates on Nikkei 225 indeks vaatamata lühiajalistele tõusudele siiski allasuunas liikunud.
Uut hingamist aktsiaturul üritab tekitada Jaapani peaminister pensionifondi juhtkonda välja vahetades, mille tulemusel peaks ligi 40 miljoni jaapanlase pensionireserve haldava fondi investeerimisstrateegia muutuma aktsiate suhtes agressiivsemaks. Teoorias võiks aktsiaturg kohalike investorite jaoks pikaajaliselt atraktiivsemaks osutuda, kuid on veel üks võimalik põhjus, mis paneb jaapanlasi eelistama fikseeritud tuluga instrumente.
Jaapani rahvaarv vähenes mullu kolmandat aastat järjest. Madala sündivuse ja pika eluea tõttu moodustab üle 65 aasta vanade inimeste osakaal populatsioonist 25,1%, kasvades valitsuse sõnul 2060.a 40%ni. Investeerimisstrateegia peaks muutuma seda konservatiivsemaks, mida lähemale pensionipõlv liigub, et vältida vara drastilise vähenemise riski vahetult enne hetke, kui seda vaja hakkab minema. Sestap seab rahva 46 aastani küündiv mediaanvanus juba teatavaid piire riskide võtmisel.
Investorite keskmine vanus on isegi kõrgem, jäädes Pictet varahalduse Tokyo üksuse juhi Takuhide Hagino sõnul paljudel juhtudel 60 ja 70 aluaastatesse. Nõnda domineeribki eesmärkide seas soov tunda finantsvarade suhtes turvaliselt ning kapitali kasvatamise asemel teenida stabiilset rahavoogu, mida pakuvad võlakirjad, atraktiivse dividendiga fondid või äärmisel juhul mittetsükliliste ettevõtete aktsiad.
Tweet
