Shutterstock
Kui kolm aastat tagasi teatas Portugal kolmanda euroala riigina, et ilma välisabita nad enam hakkama ei saa, siis tänaseks on riik valmis väljuma troika abiprogrammist ning seda ilma täiendava finantstoetuseta. Kuigi olukord Portugalis on liikumas paremuse poole, on seal endiselt palju murekohti.
Portugal sai troikalt (IMF, Euroopa Keskpank ning Euroopa Liit) 78 miljardi euro suuruse päästepaketi 2011. aastal. Enne seda anti abipakett Kreekale (110 miljardit eurot) ning Iirimaale (67,5 miljardit eurot). Portugali järel said 100 miljardi euro suuruse päästepaketi Hispaania pangad ning viimasena küsis abi Küpros (10 miljardit eurot).
Trioka abiprogrammist väljus esimesena 2013. aasta lõpus Iirimaa, tehes seda ilma täiendava toetuseta laenuandjatelt (IMF, Euroopa Keskpank ning Euroopa Liit). Iirimaale järgnesid selle aasta jaanuaris Hispaania pangad. Selle nädala alguses teatas kolmandana abiprogrammist lahkumisest Portugal, tehes seda Iirimaa eeskujul samuti ilma täiendava toetuseta. Kuigi veel kuus kuud tagasi arvati, et Portugal võib kolmeaastase abipaketi lõppedes vajada uut tugipaketti.
Abiprogrammist ilma täiendava laenuandjate toetuseta lahkumine tähendab seda, et pärast 17. maid on Portugalil võimalik toetuda vaid võlakirjaturule ning laenukulude liigse kasvu korral ei ole õlekõrrena võimalust kasutada odavamat laenu troikalt. Samas on Portugali valitsus kogunud umbes 15 miljardi euro suuruse rahareservi, millest peaks jätkuma finantseerimisvajaduste katmiseks päästepaketi lõpule järgneva aasta jooksul.
Abiprogrammist lahkumise otsuse langetamisele aitas kaasa Portugali naasmine võlakirjaturule selle aasta aprillis. Kolmeaastase pausi järel toimunud võlakirjaoksjonil müüs Lääne-Euroopa riik 750 miljoni euro eest 10-aastaseid võlakirju 3,57% tulususega. Oksjoni järel langes Portugali valitsuse 10-aastase võlakirja (alloleval joonisel toodud valge joonena) tulusus 5,5 baaspunkti ehk 3,63% peale, mis on kaheksa aasta madalaim tase. Võrdluseks, 2012. aasta alguses tegi tulusus tipu 17,39% peal. Nagu allolevalt jooniselt näha, on ka teiste PIIGS riikide valitsuse võlakirjade tulused langenud hiljuti rekordmadalatele tasemetele (oranž- Hispaania, kollane- Itaalia, roheline- Iirimaa, lilla- Kreeka).
Allikas: Bloomberg
Märkusena, kolmest suurimast reitinguagentuurist ei hinda ükski Portugali valitsuse võlakirju investeerimisjärgu reitinguga. Kuigi olukord võib lähiajal muutuda, sest Fitch muutis eelmisel kuul Portugali võlakirjade BB pluss reitingu väljavaate positiivse peale varasema negatiivse pealt.
Erinevalt Iirimaast, mille majandus kasvas enne abiprogrammist väljumist kolmel järjestikul aastal, kasvas Portugali majandus esmakordselt pärast pikka pausi alles 2013. aasta neljandas kvartalis. 2013. aastal aeglustus Portugali majanduslangus 1,4% peale eelmise aasta 3,2% pealt, olles parem valitsuse prognoositud 1,8% langusest. Võrdluseks, euroala majanduslangus aeglustus samal ajal 0,4% peale 2012. aasta 0,7% pealt (vt allolev joonis).
Allikas: Eurostat ja IMF
Ent prognooside kohaselt naaseb Portugali majandus sellel aastal esmakordselt pärast kolmeaastast pausi tagasi kasvu. Näiteks troika ootab Portugali majanduselt sellel aastal 1,2% kasvu varasemalt prognoositud 0,8% asemel. Portugali majanduse taastumist toetab ekspordi kasv ning eratarbimise ning investeeringute järkjärguline taastumine.
Ent majanduse kasvutrajektoorile pöördumine ei ole ainukeseks positiivseks märgiks riigis. Troika ettekirjutused on parandanud Portugali olukorda läbi riigieelarve, finantsstabiilsuse ning konkurentsivõime paranemise. Olukorra paranemisele on kaasa aidanud nii struktuurireformid kui ka valitsuse kärped.
Kolme viimase aasta jooksul on Portugali eelarvedefitsiit muutunud poole väiksemaks ning jooksevkonto jõudis eelmisel aastal esmakordselt kahe kümnendi jooksul plussi (seda mitte ainult impordi vähenemise tõttu, vaid ka seetõttu, et tööjõukulude odavnemine on tõstnud ekspordi konkurentsivõimet). Ekspordi osakaal Portugali SKT-st on kasvanud umbes 40% peale 2010. aasta 31% pealt.
Samas on ka töötuse määr langema hakanud. Troika prognoosib sellel aastal Portugali töötuse määra langust 15,7% peale 16,3% pealt. Samuti oodatakse sellel aastal jooksevkonto ülejäägi suurenemist ning eelarvedefitsiidilt langust 4% peale aastataguse 4,9% pealt. Kõrge tööpuuduse kõrval on aga üheks murekohaks kõrge avaliku sektori võlg, mis Portugali valitsuse prognooside kohaselt peaks tegema tipu sellel aastal 130% peal SKT-st (ent 2018. aastaks peaks näitaja langema 117% peale). Võrdluseks, päästepaketi saamise ajal ulatus riigi avaliku sektori võlg 93% SKT-st.
Allikas: OECD ja Portugali valitsus
Tweet
