Shutterstock
Vaadates otsa numbritele, mis kajastavad Eesti investorkonna suurust ja selle muutust viimase dekaadi jooksul, selgub, et Eesti investor usub ja investeerib kohalikesse ettevõtetesse oluliselt rohkem, kui seda igapäevaselt avaliku meedia käsitluse põhjal võiks arvata.
Investorite arvu kasvu taga on mitmeid põhjuseid, kuid üheks on kindlasti ka inimeste veendumus, et aastatega on meie börsi emitendid oma tulemuste ja tegevusega tõestanud läbipaistvust, selge tulevikusihi olemasolu ning usaldusväärsust. Seda ka läbi aja, kus indeksid langesid oluliselt ning seda mitte ainult Eestis, vaid üle maailma.
Investorite hulga teada saamiseks otsisime Eesti Väärtpaberikeskuse (EVK) registrist (kel huvi, siis andmetele saab ligi siit) välja andmed Eesti börsiettevõtete aktsionäride arvu kohta ning numbrid näitavad, et Eesti börsiettevõtete aktsiaid omavate investorite arv on viimase tosina aasta jooksul märkimisväärselt kasvanud (varasemaid andmeid EVKst ei saanud).
Erinev börsil oleku aeg
Kõigepealt, et pilt selgem oleks, jagasime vaadeldavad ettevõtted – ainult need, kes praegu börsil on – kahte rühma. Esimese moodustavad ettevõtted, kes ühe või teise nime all on börsil noteeritud olnud vähemalt 2002. aastast. Nende hulka kuuluvad Baltika, Harju Elekter, Järvevana (endine Merko Ehitus), Merko Ehitus (end. Merko Ehitusest eraldunud ettevõte), Silvano Fashion Group (endine Klementi), Skano Group (end. Viisnurgast eraldunud ettevõte), Tallinna Kaubamaja ja Trigon Property Development (endine Viisnurk).
Teise rühma liigitasime ettevõtted, mis on börsil aastast 2005. või hiljem ning sellesse rühma kuuluvad Arco Vara, Ekspress Grupp, Nordecon, Olympic Entertainment Group, Premia Foods, Tallink Grupp ja Tallinna Vesi.
Esimese rühma ettevõtete kohta tõime välja ettevõttes aktsiaid omavate investorite arvu iga aasta kohta alates 2002. aastast (iga aasta veebruarikuu seisuga).
Näiteks oli Baltikal 2002. aastal veidi alla 500 aktsionäri, 12 aastat hiljem ehk täna on aktsionäride arv ligemale 4 korda suurem ehk teisisõnu: Eesti suurima rõivatootja aktsiaid omab praegu üle 1900 inimese.
Tallinna Kaubamajal, kelle aktsionäride arv on üksikute eranditega suurenenud järjepidevalt igal aastal, oli 2002. aastal vähem kui 1000 aktsionäri, täna on ettevõttel aktsionäre enam kui 3200, mis tähendab, et 12 aasta jooksul on aktsionäride arv kasvanud rohkem kui 200%.
Sama lugu – järjepidev aktsionäride arvu kasv välja arvatud ühe erandliku aastaga – on Harju Elektriga: vähem kui 500 aktsionärilt aastal 2002 enam kui 1500ni praegu.
Pesutootja Silvano Fashion Groupi aktsionäride arv on viimase aasta jooksul küll vähenenud, kuid võrreldes 2002. aastaga (700 aktsionäri) on ettevõttesse raha paigutanute arv oluliselt suurenenud ning praegu on ettevõttel ligemale 1800 aktsionäri.
Lisaks on aktsionäride arv 2002. aastaga võrreldes enam kui neljakordistunud Merko Ehitusel, kahekordistunud Järvevanal ning ligi 50% võrra kasvanud Trigon Property Developmentil.
Allikas: EVK
Niisiis on kõigi nende ettevõtete, kes olid turul 2002. aastal ja on turul ka praegu, aktsionäride arv möödunud 12 aasta jooksul oluliselt suurenenud.
Uuemad tulijad
Rääkides teise rühma kuuluvate ettevõtete aktsionäride arvu muutusest, on pilt mõne ettevõtte puhul erinev, ülejäänute puhul aga sarnane esimesse rühma kuuluvate ettevõtetega.
Seitsmest ettevõttest, mis on börsil noteeritud aastal 2005 või hiljem, on aktsionäride arv vähenenud kolmel ettevõttel: Ekspress Grupil, kelle enam kui 4300-st aktsionärist aastal 2006 on praeguseks järele jäänud veidi rohkem kui 3500, suurima aktsionäride arvuga börsiettevõte Eestis – Tallink, kellel oli IPOle järgneval 2006. aastal rohkem kui 15 000 aktsionäri (praeguseks on Tallinkil aktsionäre ligemale 11 400) ning Premia Foods, kellel 2010. aasta juunis vahetult pärast börsiletulekut oli 1471 aktsionäri, praegu aga mõned kümned vähem, 1417 aktsionäri.
Ülejäänud nelja ettevõtte puhul on aktsionäride arv aga kasvanud ning kuigi tõusunumbrid ei ole selle rühma ettevõtete puhul sedavõrd suured kui eelmise rühma puhul – mille üheks põhjuseks võib olla esimese rühma ettevõtete pikem börsiloleku aeg (kus oma rolli mängib ka nt Hansapanga börsilt lahkumine) – on aktsionäride arvu suurenemised siiski märkimisväärsed.
Näiteks on Tallinna Vee aktsiaid omavate inimeste arv kasvanud ca 1700st aastal 2006 rohkem kui 3300 aktsionärini täna.
Olympic Entertainment Groupi aktsiaid oli 2007. aastal 3662 inimesel, järgmisel aastal 2516, 2011. aastal üle 4200 ning tänavu on aktsionäre mõni alla 4000.
Ka on aktsionäride arv kasvanud Nordeconil ja Arco Varal.
Allikas: EVK
Tänane investor varasemast teadlikum
Usun, et Eesti elanike jõukuse suurenemise ning n-ö raha ümberpaigutustest (nt pärast Hansapanga lahkumist) tuleneva efekti kõrval mängib praeguste börsiettevõtete aktsionäride hulga suurenemises olulist rolli ka turuosaliste järjepidev ja põhjalik töö investorharidusse panustamises ja sellest tulenev üldine investeerimisteadlikkuse kasv. Ja sealt omakorda arusaam, et raha väärtust saab säilitada ja kasvatada vaid siis, kui ollakse nõus võtma riske.
Meil on veel pikk maa minna, et potentsiaalsete jaeinvestorite valmidus ning teadmised jõuaksid lähemale näiteks Põhjamaade tasemele, kus inimeste teadlikkus ja soov oma säästude eest seista ning nende väärtust kasvatada on suurem.
Samas on siiski hea tõdeda, et tänane kohalik investor, kes investeerib väärtpaberitesse, on oma tegevuses kindlasti teadlikum ning oskuslikum hindamaks riske, tasakaalustatud tootlust ning seadmaks ka pikemaajalisi eesmärke oma vara kasvatamisel kui 12 aastat tagasi.
Rauno Klettenberg
NASDAQ OMX Tallinna börsi juhatuse esimees
Tweet
