Shutterstock
USA majanduse struktuur on teatavasti väga tarbijakeskne – mida rohkem inimesed kulutavad, seda suuremaks sisemajanduse kogutoodangu numbrid kujunevad. Seetõttu jälgitakse kullipilguga tarbijate finantsolukorda ning tehtavaid kulutusi. Maikuu teisel poolel avaldas USA Tööturuamet (Bureau of Labor Statistics – BLS) tarbijakulutuste aruande, millest selgub, et ameeriklased on aastaga rahakotirauad rohkem laiali ajanud.
BLSi statistikast selgub, et USA majanduse vedurid kulutasid perioodil juuli 2012 – juuni 2013 keskmiselt $51 408 ehk 1,5% rohkem kui eelnenud aastasel ajavahemikul. Samas sissetulekud püsisid suhteliselt samal tasemel, näidates isegi kerget tagasiminekut, olles $65 029 vs $65 132 aasta tagasi. Kuid lisaks üldnumbritele viskame pilgu ka kulutuste struktuurile ja trendidele. Allolev joonis annab ülevaate USA tarbijate kulutustest erinevate kuluartiklite lõikes.
Allikas: Bureau of Labor Statistics
Kõige kiiremini kasvasid aastaga (+6,6%) toetused. Antud kulurea alla kuuluvad näiteks koduste poolt makstav toetus üliõpilastele, alimendid ja lasteteotused ning annetused erinevatele organisatsioonidele. Kulutused ühele suuremale kuluartiklile, transpordile kasvasid 5,8% ehk $8 999 peale. Siia alla kuuluvad autode ostmine, sõidukite parandustööd, kütus, avalik transport jne.
BLS on transpordikulud ka laiali lõhkunud – ilmneb, et kulutused kütusele jäid muutumatuks, kuid kulutused uutele sõidukitele kasvasid 6,4% ning kasutatud sõidukitele 19,7%. Antud andmed klapivad ka Föderaalreservi majapidamiste võlakoorma raportiga, mille kohaselt suurenes autolaenude jääk käesoleva aasta teises kvartalis $20 miljardi võrra. Tegu on üheksanda järjestikuse tõusukvartaliga ning ühtlasi suurima kvartaalse kasvuga alates 2006. aastast.
Õigupoolest peetakse ameeriklaste autooste üheks peamiseks põhjuseks, miks tarbijate kulutused üldse kasvavad. Huvitav on autoostude turul trend, mis on sarnane kinnisvaraturuga ehk pigem renditakse (kasutusrent) kui ostetakse (kapitalirent). Kui varasemalt on kasutusrent olnud peamiselt luksusklassi autode teema, siis pärast finantskriisi on see üha enam levinud ka odavamate mudelite puhul. Peamiseks põhjuseks näib olevat see, et kasutusrendi kuumakse on võrreldes kapitalirendiga $115 võrra odavam, kuna finantskriisi ajal toimunud autode pakkumise vähenemine on hoidnud kasutatud autode hindasid tugevatena ja seega on jääkväärtus suurem.
Allikas: Quartz
Kasvutempo arvestuses kolmandale kohale platseerusid kulutused söögikohtades, millede kasv jäi 2,7% peale. Keskmiselt kulutati väljas söömisele $2 698, mis on võrdne 2008. aasta tipptasemega. Väljas söömise populaarsuse kasvu kinnitab ka National Restaurant Association poolt koostatav restoranide indeks, mis aprillis tõusis 101,7 punkti peale. Indeks on üle 100 punkti taseme, mis tähendab aktiivsuse kasvu sektoris, püsinud 14 kuud järjest. Indeksi kasvu taga on paranenud müüginumbrid aga ka klientide suurenev arv.
Allikas: CalculatedRisk
Nagu näha, siis suurim kulutuste komponent on majapidamiskulutused. See hõlmab endas laenumakseid ja üüri aga ka remondikulusid, mööblit, kodumasinaid jne. Nagu näha, siis viimase 12-kuulise perioodi jooksul ületasid antud kulutused $17 000 piiri. BLSi andmetest selgub, et madalad intressid on ilusti jõudnud ka tarbijateni, kui hüpoteeklaenude intressimaksed kahanesid 2,5%, ulatudes keskmiselt $3 075 aastas.
Vaadates kulutusi sissetulekugruppide lõikes, siis kiireimat kulutuste kasvu võis täheldada teise kvintiili lõikes, kellele järgnes kõige suurem sissetulekurühm. Kõige kesisem kulutuste kasv leidis aset kolmandas ja neljandas kvintiilis. Maksueelsete sissetulekute koha pealt näitas märkimisväärset hüpet alumine kvintiil, kus sissetulekud tõusid aastaga 7,6%, ulatudes keskmiselt $10 174 peale. Siiski on see võrreldes teiste sissetulekurühmadega mitu korda väiksem näitaja. Nii oli keskmine sissetulek teises kvintiilis $27 094, kolmandas kvintiilis $47 017, neljandas kvintiilis $75 990 ning kõrgeimas $164 647.
Allikas: Bureau of Labor Statistics
Tweet