Kohtudes oma klientide, teiste fondijuhtide või investeerimisspetsialistidega väljastpoolt Eestit tuleb mul sageli kirjeldada oma fonde, investeerimisstrateegiat ja isiklikke vaateid investeerimisele.
Alustan sellest, et jälgin rahvusvahelisi väärtpaberiturge, olen valmis investeerima erinevatesse riikidesse lähemal ja kaugemal ning uurin nii võlakirju kui aktsiaid erinevatest majandussektoritest. Mul pole kohustust investeerida valdkondadesse, millesse ma ei usu, vaid põhjusel, et mingid väärtpaberid kuuluvad mõnda indeksisse või et teised investorid seda teevad. Näitlikustamiseks kirjeldan LHV fondide investeerimisstrateegia muutumist viimase 12 aasta jooksul.
12 pikka aastat
2002. aastal uskusin, et indekseerimine on aja suurimaid finantsinnovatsioone. Muutused on olnud nii positiivsed kui negatiivsed. Kulud on alanenud ja mitmed turud on muutunud väikeinvestoritele kättesaadavaks. Teisalt on paljudest investeerimisettevõtetest saanud lihtsalt varade kokkukogujad. Indekseerimise levikuga on kasvanud ka väärtpaberite hinnaliikumiste vahelised korrelatsioonid, st nõrgemate ja tugevamate ettevõtete aktsiahinnad tõusevad ja langevad koos ning hinnaliikumised sõltuvad rohkem turust kui ettevõtte majandustulemustest. Tänaseks on mu usk indekseerimisse kadunud.
Analüüsides oma investeerimiskäitumist viimase 20 aasta jooksul, kaldun arvama, et ma ei ole investorina kuigi ahne. Olen sisenenud turgudele varajases faasis ja sageli väljunud poole tõusu pealt. Mitmed võimalused on jäänud ka kasutamata, sest olen jäänud hiljaks ja seejärel on turg tundunud sisenemiseks liialt kallis. Olen pigem oodanud sobivat hetke ja siis otsustavalt tegutsenud, mitte turuga lihtsalt kaasa loksunud. Ka indekseerimise usku olles kasutasin indeksifonde suhteliselt suurte, kuid mitte pikaajaliste positsioonide võtmiseks.
Enne finantskriisi oli suur osa LHV pensionifondide portfellidest investeeritud Eestist kaugele – kõrge majanduskasvuga riikide turgudele, eelkõige Kagu-Aasiasse, aga ka Ladina-Ameerikasse. Periood langes kokku ajaga, mil kohalikud konkurendid tegid panuseid Kesk- ja Ida-Euroopa turgudele ning investeerisid suurelt ka Eesti aktsiatesse ja võlakirjadesse.
Suur raputus
2008. aasta finantskriis oli sündmus, mis raputas kogu investeerimismaailma. Peaaegu kõik kandsid kaotusi. Kes müüsid varem, kaotasid vähem. Kes ootasid pikemalt, kaotasid rohkem. Täna tuleb tõdeda, et parima tulemuse saavutasid investorid, kes olid koostanud konservatiivse portfelli ning kel oli närvi, et rasked ajad vaatamata suurtele kahjumitele üle elada.
Kriisi lahvatades vähendasid LHV fondid otsustavalt riskantsemaid panuseid. Kuid juba 2009. aasta alguses alustasime taas tootluse otsinguid. Kõrge pikaajalise tootluse saavutavad vaid need, kes suudavad vältida suuremaid kaotusi, seega olen ma viimase aasta jooksul oluliselt vähendanud LHV fondide investeeringuid rahvusvahelistel aktsiaturgudel. Arenevad turud on muutunud liiga riskantseks ja arenenud tööstusriikide aktsiad tunduvad liialt kallid, võttes arvesse, et ettevõtete kasumid võivad käesolevas turutsüklis ka langeda.
Ettevõtete majandusnäitajad ei ole enam ammu peamine aktsiate hindu mõjutav tegur. Finantskriisi järgselt on selleks pigem investorite ootused USA keskpanga rahapoliitika suhtes. See on teine põhjus, miks ma olen muutunud ettevaatlikuks börsidel kaubeldava finantsvara suhtes ja otsinud alternatiivseid võimalusi.
Kodune kinnisvaraturg
Näen võimalusi Balti riikide ärikinnisvara turul, kus suuremate objektide renditootlused on 7–8,5%. Hetkel on ärikinnisvara osakaal LHV fondide portfellides veidi üle 10%. Pikemas perspektiivis võib see veelgi kasvada. Siiani olen investeerinud kinnisvarasse läbi Efteni ja East Capitali kinnisvarafondide, pensionifondi mahtude kasvades saab aga üsna pea teha kinnisvaraturul ka otseinvesteeringuid.
Käesoleva aasta alguses tegid LHV pensionifondid oma esimese investeeringu Eesti metsa, investeerides Birdeye Capitali metsafondi. Näen metsa kui pikema perspektiiviga varaklassi, mis pakub investorile stabiilsust. Metsa osakaal LHV portfellis ei kasva aga kiiresti, sest kohalikul turul on omad piirangud. Tegu on pikaajalise investeeringuga, ja plaanin investeerida vaid siis, kui hind tundub õige.
Koos riskikapitaliga
Kõige huvitavam areng on aga Euroopa Investeerimisfondi (EIF) programm, mille eesmärk on aidata kaasa riskikapitalituru arengule Balti riikides. Programmi raames investeerib EIF läbi Balti Innovatsioonifondi (BIF) Balti riikidesse investeerivatesse riskikapitalifondidesse 100 miljonit eurot juhul, kui fondid suudavad leida vähemalt sama summa teistelt investoritelt. Maikuu alguseks oli BIF heaks kiitnud investeeringud nelja loodavasse fondi kogumahus kuni 80 miljoni eurot.
Esimesena sai kinnituse BPM Capitali meeskond, kelle fondi BIF investeerib 15 miljonit eurot. Lisaks investeerib BPM Capitali juhitavasse Mezzanine fondi 15 miljonit ka Euroopa Investeerimispank. Teisena sai kinnituse BaltCapi meeskond, kelle loodud fondi BaltCap Private Equity Fund II investeeritakse 20 miljonit eurot. Kolmandana kinnitas BIF 20 miljoni eurose investeeringu Livonia Capitali erakapitalifondi, mille partnerid omavad pikaajalist kogemust ettevõtete juhtimisel üle terve Baltikumi ning annavad seeläbi märgatava panuse ettevõtete äritegevuse edendamiseks.
Aprilli lõpus kinnitas BIF investeeringu ka Karma Venturesi meeskonna loodavasse fondi. Karma Ventures on kasvanud välja Ambient Sound Investmentsi meeskonnast ja tegeleb investeeringutega rahvusvaheliste ambitsioonidega IT-ettevõtetesse.
Omakapitalist on endiselt puudus
LHV fondid on tänaseks rohkem kui aasta pidanud läbirääkimisi nimetatud nelja meeskonnaga ja analüüsinud nende võimekust. Üks oluline tegur valikuprotsessis on olnud meeskondade valmisolek ka ise oma fondidesse investeerida.
EIFi algatatud programm on Balti riikide majanduse ja finantsturgude arengu seisukohast olulise tähtsusega, kuna aitab oluliselt laiendada kasvuambitsioonidega ettevõtete võimalusi kapitali kaasamisel ning tasakaalustab seni vaid pankadele ja pangalaenudele rajatud finantsturgude mudelit.
Lisaks plaanitavatele investeeringutele riskikapitalifondidesse analüüsib LHV meeskond jätkuvalt otseinvesteeringuid Eesti, Läti ja Leedu ettevõtetesse, mis ei ole täna veel börsidel noteeritud. Otseinvesteeringud aitavad püsida kursis riskikapitaliturul toimuvaga ja olla tugevaks partneriks/investoriks riskikapitalifondidele.
Täna on riskikapitalifondidel oluline eelis pensionifondide ees, sest viimased ei tohi omandada ettevõtetes suuremat osalust kui 10%. Esimesed võtavad reeglina ettevõtetes enamusosaluse, mis annab kontrolli oluliste otsuste üle ja aitab paremini kaitsta investorite huve.
Peamine põhjus, miks ma olen viimasel ajal järjest rohkem vaadanud kohaliku riski/erakapitalituru suunas on usk, et selles sektoris õnnestub kapital korraliku tootlusega tööle panna. Keskpankade lõtv rahapoliitika on teinud laenuraha odavaks ka siinmail, kuid omakapitalist on meil endiselt puudus.
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri (nr 2/2014)
Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
