Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor moodustab viis protsenti Eesti majandusest, aga toob veerandi majanduse kasvust. See on saavutatud mõne suure arenduskeskuse ja elektroonikatööstuse toel ning sektori 18 500 töökoha kaudu.
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) näeb oma visioonis ette aastaks 2020 IKT-töökohtade arvu kahekordistumist ja seeläbi IKT kujunemist Eesti majanduse juhtivaks sektoriks. Selleks läheb vaja tarku töötajaid, julgeid ettevõtjaid ja riigi selget panust.
Haridus
Muutuv maailm räägib sellest, et formaalne haridus kipub jalgu jääma innovaatilisele lähenemisele teadmiste andmisel. Tööandjad ootavad töötajatelt samaaegselt sügavat kompetentsi ja universaalset haaret. Interdistsiplinaarsed oskused ja tiimitöö on tänapäeval aluseks kõige suurematele edulugudele. Meie kehtiv haridussüsteem praegu veel neid nõudmisi ei täida, samas on loodud mitmed võimalused ettevõtjatele ise kaasa rääkida ja oma käe järgi tarku töötajaid koolitada. IT Akadeemia initsiatiiv, mis kaks aastat tagasi käivitus, annab sellel aastal esimesed magistriprogrammi lõpetajad.
Koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse, ITLi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi ja Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonnaga on käivitatud rida tegevusi, et õppetöö kvaliteeti tõsta ja üliõpilaste väljalangevust vähendada.
IT Akadeemia pole kool, vaid ülikoolideülene programm, millega liitunud eraettevõtted saavad võimaluse suunata oma panust hästi sihitult ja riigipoolse võimendusega, et koolitada inimesi, keda vaja, ja viisil, millest võidavad kõik. Seda võimalust on kasutanud LHV Pank ja Skype Eesti.
Meil on juba mõned näited, kuidas spin-off ettevõttest või ülikoolist alguse saab. Olgu siinkohal välja toodud ZeroTurnaround ja Plumbr. Samas on mujal sedasorti arengud palju tavalisemad ning ettevõtete ja ülikoolide vahelise koostöö edendamist loetakse üheks parimaks viisiks selliste võimaluste tekkimiseks.
Põlvkond vahetub
Eesti ettevõtjate seas toimub jätkuvalt põlvkonnavahetus. Kunagised erastajad, kelle konkurentsieeliseks oli odavam hind ja võime segastes oludes hakkama saada, on asendunud iseseisvas Eestis kasvanud inimestega, kes mõne aastaga on rahvusvahelise haardega teadmistepõhiste ärimudelite läbi loonud kümneid töökohti. „Ärimees“ on ajalugu ja „Ettevõtja“ on suure E-ga. Samuti on muutuses inimeste hoiakud. Lääne ühiskonna vananemise tõttu asendub pensioniootuse harjumus enese järjepideva harimise vajadusega. Ikka selleks, et saada hakkama järgmisel aastakümnel, mil paratamatult tuleb elatustaseme säilitamiseks tööl käia. Francis Fukuyama ennustatud inimkonna nö sotsiaalne, majanduslik ja demokraatlik kohalejõudmine ei paista siiski tõsi olevat. Eriti, kui arvestada sündmusi meie naabrite juures.
Seni maailmamajanduse mootoriks olnud asjade tarbimine asendub kitsamates oludes uute, rentimisel põhinevate ärimudelitega. Rikkust ei defineerita enam omandi, vaid vabaduse kaudu. Rikas on see, kellel „on võimalik“, mitte see, kellel „on“. Just seetõttu voolab aina rohkem raha nö teenuste vereringes ja tootmine on tänu tehnoloogia arengule aina efektiivsem.
Siin ongi peidus Eesti võimalus
Loodusvaradeta ning suhteliselt hõredalt asustatud, aga väga hästi koolitatud ja arenenud IKT-infrastruktuuriga, teatud mõttes juba tulevikus elav rahvas on näidanud maailmale, et ka siin „on võimalik“. Eesti on üks väheseid liberaalse majandusega demokraatlikke riike, kus riik tähendab inimesele mugavaid e-teenuseid ja kiirendatud protsesse. Just tänu sellele on iga investeeritud euro suurema ja kiirendatud mõjuga ning parim sihtmärk investeeringutele ongi Eesti inimene.
Hiljuti säutsusin mõtte „Eesti inimene on töökas, jonnakas ja vastupidav ning täielikus teadmatuses oma potentsiaalist“. Mõnele meeldis, paljud ei saanud aru. Minu mõte oli selles, et me ise ei usu oma võimetesse. Eesti inimesed, kes on elanud ja töötanud välismaal, mainivad, et pärast väikest kultuurišokki on neil ettevõtmised tihti õnnestunud isegi paremini kui kohalikel. Ma ei usu, et see on olnud juhus. Skype’is töötades nägin, kuidas just eestimaalased tõid tihti kastanid tulest välja.
Talendid koju
Eestis praegu ühe kuumima start-up’i Transferwise’i asutaja Taavet Hinrikus ütles hiljuti, et kampaania „Talendid koju“ on üks suur jama. Siiski, kui mõelda mõjule, mida sõnapaar on avaldanud inimeste mõtlemisele Eestis, siis on see kindlasti suurem, kui programmi kunagised vedajad või patroonid oskasid arvata. Teadvustati probleem, aga samuti selgus, et koju tulla ei olegi nii lihtne. Tegelikult keegi ei oota.
Eesti ei ole enam kaubateede ristumispunktis. Seetõttu ei ole meil aru saadud ka maailma vallanud mobiilsusest. Igal aastal lisandub suurusjärgus miljon lennukiväljumist üle maailma. Korraga on õhus sadu tuhandeid inimesi. Inimesed on järjest liikuvamad ning kõrgelt haritud talent otsib väljakutseid ja meeldivat elukeskkonda. Eesti on, muide, tunnistatud maailma kõige turvalisemaks kohaks, kus elada, ja on endiselt üks puhtama õhuga piirkondi. Meil on justkui kõik olemas, jääb vaid väljakutsete pool efektselt lahendada. Hiljuti kutsusin Eestit täiesti tõsiselt üles talendisõjas võidu relvastuma ja agressiivselt defineerima oma väärtuspakkumise meid huvitavatel sihtturgudel.
Lukus tööjõuturg
Noori tuleb aina vähem juurde, paljud haritud inimesed on lahkunud lihtsama töö peale välismaal ning suurettevõtetes ja riigiaparaadis on terve 35+ põlvkond justkui võlavangis. Kuigi Eestis räägitakse tööjõupuudusest, on ainult 5 protsenti ettevõtetest palganud tööle välismaalasi ning vaid 14 protsenti on huvitatud palkama tööjõudu piiri tagant. Meie valmisolek ennast välismaa talentidega rikastada on nõrk. Paljud on endiselt mugavustsoonis, mis tähendab filiaali Tartus või mõnda tanklat Raplamaal.
Margus Uudam kirjutas arengufondi mõtteraamatus, et „seame mõistlikud ootused ja keskendume oma eelistele“. Olen nõus, et Eesti peab keskenduma rohkem. Margus pakkus eelisteks inseneribaasi ja IT-spetsialiste. Arvestades, kui lai mõiste on IT tänapäeval, tuleb tipptaseme saavutamiseks ka selles sektoris teha valikuid. Tulevikuvaates võib öelda, et IT-sektor on T-tähe kujuline, kus horisontaalis on IT-lahendused teistes majandusharudes, mis teenuste ja toodete läbi toetuvad vertikaalis asuvale IT-tööstusele. Kasvama peavad mõlemad harud ja efektiivistavat mõju vajavad kõik majandussektorid, seega suurim lisaväärtus peitub IT-tootearenduses.
Fokusseerimine võimaldab ka ettevõtetel kergemini kaasa lüüa. Arendades välja teatud valdkonna võimekuse, muutub Eesti globaalselt huvitavaks. Näitena võib siin tuua Soome, kes arendas metsatööstust, millele järgnes telekommunikatsiooni valdkond ja tänaseks on Soome mobiilimängude osas gravitatsiooni tekitamas.
Hea meel on tõdeda, et IT-sektoris on ettevõtted käivitanud terve rea tegevusi, et oma talendinälga leevendada. Nortali suve- ja talveülikool meelitab ligi paljusid noori. Playtech kuulutas taas välja traditsioonilised praktikakohad ja Codeborne algatas ümberõppeprogrammi. Need on mõned näited, kus lisaks kurtmisele on ka midagi ette võetud ning mis peaksid olema julgustavaks ja innustavaks eeskujuks ka teiste valdkondade ettevõtetele.
Tiit Paananen
Arengufondi resideeruv ettevõtja, IT Akadeemia juhtkomisjoni esimees
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri (nr 2/2014)
Tweet
