Shutterstock
Trend USA majapidamiste laenukoormuse numbrites on vaikselt ilmutamas pöördumise märke. Olles alates 2008. aasta teisest poolest näidanud stabiilset langustrendi, on viimased kolm kvartalit märgata tarbijate laenukoormuse kasvu. Küsimuseks siinkohal on aga, kas majapidamiste võla kasv on tulnud pankade suurema riskiisu arvelt ehk pakkumise suurenemisest või tarbijate suuremast aktiivsusest laenuturul ehk nõudluse arvelt?
Jaanuaris ja aprillis läbiviidud küsitlused pankade laenuosakondade juhtide seas näitasid, et pangad on leevendamas laenustandardeid tarbijatele, mis viitab sellele, et krediidi pakkumine on kasvamas. Kuid selleks, et vaadelda ka võrrandi teist poolt, küsitlesid New York Fedi teadlased 1110 tarbijat nende viimase aasta laenutaotluste ning ootuste suhtes.
Vastajad jagati tulemuste põhjal nelja gruppi. Esiteks tarbijad, kes viimase 12-kuu jooksul polnud taotlenud mingisugust krediiti, kuna neil polnud seda vaja (40% vastanutest). Teine 40% vastanutest moodustasid need, kes taotlesid laenu ning said ka positiivse vastuse. 13% küsitletutest tunnistasid, et on küll laenu taotlenud, kuid nende laenusoov on tagasi lükatud ning 8% oleksid küll laenu vajanud, kuid nad ei hakanud isegi üritama, kuna arvasid, et nagunii nende taotlust ei rahuldata. Allolevalt on antud tulemusi ka illustreeritud ning võrdluseks on toodud 2013. aasta mai andmed. Kui kõrvutada kahte vasakpoolset tulpa ehk kõiki vastanuid omavahel, siis väga suuri muutusi vastanute jaotuses märgata pole. Laene mittevajavate tarbijate osakaal on tõusnud 36% pealt 40% peale ning positiivse laenuotsuse saanud tarbijate hulk on vähenenud 43% pealt 40% peale.
Allikas: New York Fed
Suuremaid muutusi on aga näha, kui tarbijaid grupeerida krediidiskooride lõikes. Nagu arvata võib, siis madalama krediidikõlbulikkusega tarbijate seas esineb rohkem äraütlemisi ning laenutaotluste mitte esitamisi, kartuses, et otsus on negatiivne kui teistes gruppides. Nii näiteks võib täheldada, et viimaste osakaal madalaima krediidiskooriga tarbijate hulgas tõusis veebruaris 8 protsendipunkti võrra 22% peale. Krediidiskooriga 680-760 punkti inimeste hulgas oli antud osakaal palju väiksem (3%) ning kõige parema krediidiskooriga tarbijate hulgas polnudki laenu küsimise suhtes heitunuid.
Üleüldiselt võib märgata, et madalaima krediidiskooriga tarbijate seas oli heitunuid või negatiivse otsuse saanuid kokku 57% vs 47% 2013. aasta mais. Samal ajal püsis kõrgema krediidireitinguga tarbijate hulgas antud tarbijate osakaal suhteliselt stabiilsena. See võib tähendada, et kuigi pangad raporteerivad laenutegevuse suuremast aktiivsusest, siis täiendavaid riske madalama krediidiskooriga tarbijatele laenamise näol pole võetud.
Küsitluse andmed võimaldavad vaadelda ka erinevate laenutüüpide aktsepteerimise või tagasilükkamise muutust võrreldes 2013. aasta maikuuga. Krediitkaardi taotluste arv tõusis üleüldiselt 5%, samas kui negatiivsete otsuste määr kerkis 6%. Krediidiskooride lõikes oli nõudlus krediitkaartide järgi suurim madalama reitinguga tarbijate seas, kui antud grupi taotlused tõusid 12%, kuid samas tegid hüppe ka tagasilükkamised, tõustes 26%. Kõrgema krediidiskooridega tarbijate puhul oli täheldada madalamat negatiivsete otsuste määra. Hüpoteeklaenude puhul langesid taotlused kõikide krediidiskoori gruppide lõikes, mille põhjuseks on ilmselt kõrgemad hüpoteeklaenude intressid. Nagu krediitkaartide puhul suurenes ka hüpoteeklaenude seas tagasilükkamiste määr enim madala krediidiskooriga tarbijate puhul.
Allikas: New York Fed
Kui pangad on väidetavalt laenustandardeid alandamas, siis antud küsitluse tulemusi arvestades, pole tingimused nii lõdvaks lastud, et kõige riskantsemad tarbijad kergelt laenu saaksid. Samas madalama riskiga tarbijate käekäik krediiditurul näib paremini käivat. Seega, vähemalt madalama krediidiskooriga tarbijate seas näib laenumahtude tõusu kinni hoidvat pakkumispoolsed tegurid. Madalama krediidiskooriga tarbijatest 51% on võtnud maksimaalses ulatuses krediitkaardi laenusid ning 19% on rohkem kui 30 päeva mõne laenuga maksegraafikust maas. Kõrgema reitinguga tarbijatel on vastavad näitajad vastavalt 20% ja 2%. See võib seletada, miks madala krediidiskooriga tarbijatele ei soovita laenu anda. Iseenesest ei tähenda see, et kõrge riskiga tarbijad kergekäeliselt laenu ei saa, et krediiditurul valitseksid probleemid. Hoopis vastupidi – see võib olla märk, et laenuturg funktsioneerib normaalselt, sest pankade laenuotsused peaksid ju põhinema sellel, kas tarbijad on võimelised laenu tagasi maksma või mitte ning praegused andmed näitavad, et just sellega pangad arvestavadki.
Tweet
