Shutterstock
Eelmisel aastal igast norralasest teoreetiliselt miljonäri teinud Norra naftafond on maailma suurim avaliku sektori varahaldusfond. Kui seni oli fondi strateegiaks investeerida peamiselt arenenud riikide aktsiatesse ja võlakirjadesse ning suurendada arenevate turgude osakaalu portfellist, siis järgmise kolme aasta jooksul keskendutakse nii kinnisvarainvesteeringute suurendamisele kui ka aktsiaportfellis olevates ettevõtetes osaluse kasvatamisele.
1990. aastal asutatud Norra valitsuse naftafond (Government Pension Fund Global) on maailma suurim avaliku sektori varahaldusfond. Maailmas suuruselt seitsmenda nafta eksportija varahaldusfond põhineb nafta müügist saadud tulul ning esimene sissemakse tehti fondi 1996. aastal. Riigi keskpanga varahaldusüksuse (NBIM) poolt hallatavasse fondi varade maht ulatub 183 protsendini riigi SKT-st (märkusena, 2030. aastaks peaks osakaal kasvama 220% peale).
Fondi pikaajaline strateegia näeb ette järgnevat varade jaotust: aktsiate osakaal 60% portfellist, võlakirjad vähemalt 35% ning ülejäänud osa moodustab kinnisvara 5% (peamiselt bürood, kaubanduskeskused ning laohooned). Võrdluseks, eelmisel aasta lõpu seisuga jagunesid fondi varad järgnevalt: aktsiad 62%, võlakirjad 37% ning kinnisvara 1%.
2013. aasta lõpus ulatus naftafondi varade väärtus 5 038 miljardi norra kroonini ehk veidi üle 600 miljardi euro (riigi elanike arvuga jagades teeb see esmakordselt alates asutamisest igast elanikust teoreetiliselt miljonäri - teoreetiliselt selle pärast, et tegelikult fondil väljamaksete tegemise kohustust ei ole). Võrreldes aastatagusega kasvas fondi turuväärtus eelmisel aastal 1 200 miljardi krooni võrra. Alates asutamisest on fondi paigutatud 3,3 triljonit krooni, mis teeb 2013. aasta lõpu seisuga kasumiks 1,8 triljonit krooni. Nagu allolevalt jooniselt näha, on võrreldes 2005. aastaga fondi turuväärtus viiekordistunud:
Allikas: NBIM
Fondi puhastootluseks (Norra kroonis) kujunes 2013. aastal +16%. Võrdluseks, aasta varem oli tootlus +13,4% ning viimane negatiivne tootlus põhineb 2011. aastast (-2,5%). Alates 1998. aastast kuni 2013. aastani on fondi aastaseks tootluseks olnud 5,7% (haldustasude ning inflatsiooniga korrigeerimise järgselt aga 3,7% aastas).
Eelmisel aastal investeeriti fondi 241 miljardit krooni, millest varagruppide lõikes läks 62% aktsiatesse, 30% võlakirjadesse ning 8% kinnisvarasse. Investeeritud summast 8% läks arenevatele turgudele, kuhu fond on investeerinud alates 2000. aastast. Eelmise aasta lõpus moodustasid arenevad turud fondi aktsiainvesteeringutest 10% ning võlakirjainvesteeringutest 12%. Aasia osakaal kasvas eelmisel aastal portfellist 15% peale aastataguse 13% pealt. Kuid vaatamata arenevate turgude osakaalu suurendamise püüdlustele, asuvad naftafondi investeeringud peamiselt endiselt Euroopas ning Põhja-Ameerikas.
2013. aasta lõpu seisuga oli fond investeerinud 8 213 ettevõttesse 82 erinevas riigis. Norra naftafondile kuulub 1,3% maailma aktsiatest (sealhulgas 2,5% Euroopa börsidel noteeritud aktsiatest) ning 0,9% globaalselt emiteeritud võlakirjadest.
2013. aasta lõpu seisuga on osaluse suuruse järgi naftafondi suurimaks aktsiainvesteeringuks Iiri pakendiettevõte Smurfit Kappa Group (9,4%). Suurimaks võlakirjainvesteeringuks on samal ajal USA valitsuse võlakirjad (turuväärtusega 437 miljardit Norra krooni; osakaal 23% võlakirjaportfellist). Fondi võlakirjaportfell koosneb suuremas osas ehk 70% ulatuses valitsuse võlakirjadest (ülejäänud osa moodustavad ettevõtete võlakirjad). Naftafondi suurimad investeeringud osaluse suuruse järgi:
Allikas: NBIM
Turuväärtuse järgi oli 2013. aasta lõpu seisuga fondi aktsiaportfelli suurimateks investeeringuteks aga Nestlé (Šveits), Royal Dutch Shell (Suurbritannia), Novartis (Šveits), HSBC Holdings (Suurbritannia) ning Vodafone Group (Suurbritannia).
Sellel nädalal avaldas naftafond oma uue investeerimisstrateegia, mis näeb järgmise kolme aasta jooksul aktsiainvesteeringutes ette märkimisväärse ehk rohkem kui 5% osalusega ettevõtete arvu kahekordistamist (ehk kasvatamist 100 peale praeguse 45 pealt). Osaluse suurendamine võib tähendada ka fondi senisest aktiivsemat sekkumist ettevõtete äritegevusse. Märkusena, kaks kolmandikku fondi suurematest aktsiainvesteeringutest asuvad Euroopas.
Kuid fond ei muutu agressiivsemaks mitte ainult Euroopa aktsiaturgudel – plaan on suurendada ka investeeringuid kinnisvarasse ning kasvatada kinnisvarainvesteeringute osakaal 5% peale fondist. Alates 2011. aastast USA ja valitud Euroopa riikide kinnisvarasse investeerinud fond plaanib tulevikus investeeringuid teha ka muudesse globaalsetesse linnadesse, kuid prioriteediks jäävad ikkagi suured investeeringud kõrge kvaliteediga varadesse. Varasemalt partnerluse vormis toimunud kinnisvarainvesteeringute kõrval plaanitakse tulevikus investeeringuid teha ka iseseisvalt ehk ilma partneriteta.
Lisaks näeb uus strateegia järgmise kolme aasta jooksul ette ka uute aktsiainvesteeringute lisandumist piiriturgudel (frontier markets) ning võlakirjainvesteeringutel valuutade valiku suurendamist (hetkel on lubatud investeerida 31 erinevas valuutas emiteeritud võlakirjadesse). Märkusena, 2013. aastal näiteks laienes investeerimiseks lubatud riikide nimekiri muuhulgas Kuveidi, Omaani, Vietnami ning Slovakkia võrra.
Uue strateegia elluviimine eeldab järgmise kolme aasta jooksul fondi töötajate arvu kasvu 600 peale praeguse 370 pealt. Sealjuures, asuvad 2016. aastaks pooled töötajatest väljaspool Norrat ning 200 neist on seotud kinnisvaraportfelliga. Samal ajal fondi analüütikute poolt kaetavate ettevõtete arv kahekordistub, kasvades 1000 peale. Prognooside kohaselt kasvab fondi väärtus selle kümnendi lõpuks üle 6 triljoni Norra krooni.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
