Shutterstock
2011.a rekordilise 1921 dollarini tõusnud kullaunts taandus 2013.a lõpuks 1182 dollarile, näidates tänavu stabiliseerumise märke mitte ainult hinnas, vaid ka kogustes, mida börsil kaubeldavad fondid tagatisena hoiavad.
Konkreetset mõjutegurit kulla hinna viimaste aastate languse taga on keeruline välja tuua aga loogiliseks põhjenduseks võiks olla investorite hääbuma hakanud usk, et kuld on atraktiivne viis raha väärtust säilitada.
Keskpangad on jätkuvalt aktiivselt raha trükkimas ja teoorias peaks see kulla hinnale vaid hoogu juurde andma. Kuigi Föderaalreserv vähendab iga kuu võlakirjade ja muude väärtpaberite ostukoguseid, siis Jaapani keskpanga puhul spekuleeritakse sügisest tempo tõstmist ning ka Euroopa Keskpank on sellele võimalusele alles juunis ukse avanud.
Lihtsalt inflatsiooni kiirenemisest pole siiani olnud märke, mis sundis ilmselt küsima, kas eelnevalt aset leidunud võimas kokkuost oli liiga ennatlik ja kuld oma rollis ülehinnatud. Kindlasti oli oma osa mängida ka spekulantidel, kes olid tõusu ajal rongile hüpanud aktsiatele alternatiivi otsides ning esimesel pettumisel kohe põgenesid.
Kulla hinna mitmekümne aasta suurim kukkumine tõi mullu kaasa ka järjepideva languse kulla kogustes, mida paljud kollase väärismetalli hinna liikumist peegeldavad börsil kaubeldavad fondid (ETF) füüsilise tagatisena vajavad. Nüüd kui hind on aasta algusest 9% tõusnud ja 1300 dollari lähedal mõnda aega püsinud, on olukord stabiliseerunud ka koguste puhul, kohati isegi uuesti kasvama hakanud, mis peegeldab investorite raha uut juurdevoolu.
ETF Securitiesi andmetel suurenes juuli esimesel kahel nädalal Põhja-Ameerika börsidel noteeritud ETFide kulla varade maht 18,6 tonni võrra 1053,6 tonnini ehk enim alates 2012.a novembrist, millega see on kasvamas teist järjestikust kuud. Euroopas noteeritud fondide puhul leidis suurem kasv aset aprillis, pärast mida on kulla maht kolmandat kuud väikeses languses olnud ning ulatus juuli teise nädala lõpuks 639,2 tonnini.
Hoitava kulla mahu muutus börsil kaubeldavates fondides. Põhja-Ameerika – punane; Euroopa – kollane (tonnides).
Allikas: Bloomberg
Asetamaks muutusi paremini perspektiivi, piisab kui vaadata maailma suurimat kulla ETFi (SPDR Gold Trust), mille varud moodustavad üle 40% kogu globaalsest ETFi tööstusest. Väikest tõusu tagatisena hoitava kulla koguses on sealgi võimalik täheldada, kui maikuu 776 tonnilt oli see kasvanud 21. juuliks 803 tonnini, kuid 2012.a detsembri rekordilise 1353 tonni kõrval on see tõus väga marginaalne ning võib pigem viidata stabiliseerumisele, kui uue kasvutrendi algusele.
Kulla untsi hind dollarites (oranž) ja SPDR Gold Trust ETFi hoitav kulla kogus (valge, tonni)
Allikas Bloomberg
Põhjusi leidub mitmeid, mis võiksid argumenteerida kõrgemat kulla hinda ja motiveerida vastavatesse ETFidesse uuesti voolama hakanud raha. Esiteks geopoliitilised pinged, teiseks ootamatult nõrgaks osutunud USA esimese kvartali SKP ning kärbitud 2014.a ootused. Ja kuigi eurotsoonis valitseb endiselt hirm deflatsiooni ees, ei saa sama väita enam Ühendriikide puhul, kus kaupade ja teenuste hinnatõus on kiirenenud juba Föderaalreservi seatud eesmärgini.
Inflatsioon USAs (oranž) ja eurotsoonis (valge)
Allikas: Bloomberg
Stabiliseerunud kulla hind võib olla märk sellest, et osa närvilisemat laadi rahast on nüüdseks põgenenud ning sellega ka müügisurve järgi andnud. See peaks metalli suhtes tõstma uuesti ka pikaajaliste investorite kindlustunnet, mida võib täheldada ETFide kullavarude hiljutisest suurenemisest. Sündmused Ukrainas ja Gazas ning lisaks kasvanud inflatsiooni ootused USAs seletavad tõusnud huvi, kuid periood jääb siiski veel liiga lühikeseks, et selle põhjal järeldada jätkusuutlikku trendil
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
