Shutterstock
Lennutööstuse kõrval on keeruline leida teist sektorit, kelle jaoks oleks uue aastatuhande algus koormavamaks osutunud. 2001.a septembri terrorirünnakud ning sellele järgnenud globaalne majandussurutis ajasid pankrotti paljusid lennufirmasid, tõid konsolideerumiste ja restruktureerimiste laine – protsess, mis põhimõtteliselt kestab tänase päevani. Koos sellega kustus paljude noorte unistus piloodina või mehaanikuna lennutööstuses tööd leida, kuid Boeingu arvates on põhjust näha eredamat tulevikku.
Boeingu poolt avaldatud väljavaate kohaselt läheb järgmise 20 aasta jooksul kasvava globaalse lennukipargiga lendamiseks ning selle hooldamiseks vaja 533 tuhat uut pilooti ning 584 tuhat täiendavat tehnikut.
Antud prognoos on osa Boeingu laiemast pikema horisondi nägemusest, mille kohaselt tingib globaalse majanduse kasv ning arenevate riikide lennufirmade esileküündivam roll globaalses lennutööstuses (kui 1993.a oli 73% ulatuses globaalse lennuliikluse taga Euroopa ja Põhja-Ameerika, siis 2033.a kahaneb see Boeingu kohaselt 38%ni) jõulise vajaduse uute lennukite järele. Täpsemalt usub Boeing, et perioodil 2014-2033 vajab maailm ligi 37 tuhat uut lennukit, millest 42% läheb vana lennukipargi väljavahetamiseks ning ülejäänud mahtude tõstmiseks.
Globaalselt on lennufirmade fookus suunatud just arenevate turgude kiiremini kasvava nõudluse rahuldamiseks, millest tulenevalt läheb järgmise 20a jooksul kõige rohkem uusi piloote vaja Ida- ja Lõuna-Aasia ning Okeaania regioonis (216 tuhat). Järgmiseks suurim kasv nõudluses pilootide järele saab olema Euroopas (94 tuhat), Põhja-Ameerikas (88 tuhat) ja Lähis-Idas (55 tuhat).
Allikas: Boeing
Uuema generatsiooni lennukite saabumine tähendab seda, et vastupidavus paraneb ja samuti pikenevad hooldustsüklid, mis muudab nõudluse tehnikute järele tagasihoidlikumaks aga jääb sellest hoolimata silmapaistvaks. Tarvidus saab olema suurim Ida- ja Lõuna-Aasia ning Okeaania regioonis (224 tuut tehnikut), Põhja-Ameerika lennufirmad vajavad järgmise 20a jooksul 109 tuhat, Euroopa lennufirmad 102 tuhat, Lähis-Ida 62 tuhat, Ladina-Ameerika 44 tuhat uut tehnikut.
Allikas: Boeing
Osade arvates on lennutööstuses aset leidnud karmid, kuid siiski vajalikud arengud. Sektor sai puhtaks pestud ettevõtetest, kes olid niigi pikka aega finantsraskustega maadelnud, samas on peale tulnud odavlennufirmad, kes läbi tihedama konkurentsi sundisid traditsioonilisi lennufirmasid püksirihma pingutama ning efektiivsemaks muutuma.
Tagajärjena on globaalsete lennufirmade kasumid uuesti kasvama hakanud. Kui 2012.a teeniti kokku 7,4 miljardit dollarit, siis 2013.a kasvas see ligi 13 miljardi dollarini ning tõotab Rahvusvahelise Lennutranspordi Ühenduse (IATA) andmetel paisuda tänavu 18 miljardi dollarini.
Kõrgem kasumlikkus on globaalsel tasandil tulnud osaliselt läbi personalikulude langetamise. Heaks näiteks on IAG-le kuuluv Hispaania tütarfirma Iberia, kus aastaid kahjumit teeninud üksus on suudetud tänavu lõpuks kasumit teenima panna. Seda siiski tänu töötajate arvu 15% vähendamisele ning palgataseme alandamisele. Bloombergi andmetel kärbiti restruktureerimise käigus kvalifikatsiooni nõudeta töökohtade puhul palka rohkem kui poole võrra 35 tuhande euroni aastas ning pilootidel tuli leppida 14% palga kärpega.
Selline trend pole olnud iseloomulik vaid üksikutele firmadele, vaid kummitanud tööstust globaalselt (eriti regionaalsete lennufirmade puhul Euroopas ja Põhja-Ameerikas), mistõttu ei ole imekspandav, et loobutakse karjäärist lennutööstuses ning minnakse paremaid palgatingimusi otsima teistest sektoritest eriti olukorras, kui teadmiste ja oskuste omandamine on olnud pikk ning kulukas protsess (sh piloodid ja tehnikud). Palkade taastumine on üheks võtmeteguriks, et järgneva 20a jooksul Boeingu prognoosi kohaselt pilootide ja tehnikute nõudlust rahuldada ning lennufirmade kasumite paranemine kahtlemata aitab sellele kaasa.
Tweet
