Shutterstock
Võiks arvata, et kasvanud geopoliitilised pinged Ukrainas ning Iraagis muudavad turuosalisi kartlikuks naftapakkumise pärast, mis omakorda kergitab hinda maailmaturul. Tegelikkuses kaupleb Brenti toornafta barrel viimase aasta madalaimal tasemel 102 dollari juures, olles juuni tipust langenud ligi 11%. Millest on müügisurve tingitud?
Kuigi meedia tähelepanu alla sattunud konfliktipiirkonnad on seotud oluliste nafta varustajatega, pole reaalsed sündmused siiski nõnda kaugele arenenud, et seiskunud oleks märkimisväärne osa toodangust. Pigem on kaalukauss olnud pakkumise suhtes kaldu.
Brenti toornafta barreli hind dollarites
Allikas: Bloomberg
Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) kohaselt kasvas Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) naftapakkumine (ca 40% globaalsest pakkumisest) juulis 300 000 barreli võrra 30,44 miljoni barrelini päevas, märkides sellega kõrgeimat taset viimase viie kuu jooksul.
Vaatamata rühmituste vahelistele lahingutele Liibüas, on sealne valitsus pärast aastast pausi avanud uuesti oma suurima terminali, tänu millele kasvas kogu riigi nafta eksport juulis kaks korda 430 tuhande barrelini päevas võrreldes juuniga ning on seni augustis paisunud veelgi 550 tuhande barrelini päevas. Antud number moodustab vähem kui pool riigi tegelikust tootmisvõimsusest, mis ulatub 1,6 miljoni barrelini päevas.
Lisaks kergitas Saudi Araabia oma toodangut juulis 230 tuhande barreli võrra 10 miljoni barrelini päevas ehk kõrgeima tasemeni alates septembrist, mis kokkuvõttes aitasid enam kui kompenseerida toodangu langust Iraagis, Iraanis ja Nigeerias. Globaalne nafta pakkumine kasva IEA kohaselt juulis 230 tuhande barreli võrra 93,0 miljoni barrelini päevas.
Teisalt pole aga maailma majanduse kasv osutunud päris nõnda tugevaks nagu aasta alguses arvati, millest johtuvalt peaks IEA sõnul globaalse nafta nõudluse kasv tänavu olema keskmiselt 1 miljon barrelit päevas rohkem võrreldes eelmise aastaga ehk 92,3 miljonit barrelit ühes päevas. Alles märtsis prognoosis EIA tarbimise suurenemist 1,4 miljoni barreli võrra.
Tänu sellele, et lisandunud tootmismahule on raske ostjaid leida, liigub ülejääk varudesse, mis juuli seisuga kasvas OECD riikide puhul 13,8 miljoni barreli võrra 2,671 triljoni barrelini. Varud on küll kasvanud kuuendat kuud järjest, kuid viie aasta keskmise tasemega võrreldes on praegune tase siiski 42,1 miljoni barreli võrra väiksem.
Naftaturu pikema perspektiivi prognoosimine pole kergemate ülesannete killast, eriti tehnoloogia kiiret arengut silmas pidades. On üldisemad trendid millest lähtutakse aga nagu viimased aastad näitavad, leidub väga palju faktoreid, millega näiteks kümme aastat tagasi ei osatud arvestadagi. Kõige ilmekam näide on revolutsioon Ameerika energiaturul, kus tänu paranenud tehnoloogilisele võimekusele on Ühendriikidest saanud tänaseks üks suurimaid naftatootjaid.
Kolme aastaga on USA naftatoodang kasvanud 5,5 miljoni barreli pealt 8,6 miljoni barrelini päevas, ent sellest hoolimata pole me näinud turuhinna drastilist langust, sest see on aidanud kompenseerida tootmise langust mitmel pool mujal maailmas, eeskätt Liibüas, Nigeerias, Venezuelas ning tulenevalt sanktsioonidest ka Iraanis. Seega, ilma Ühendriikide tootmisvõimsuse kasvuta oleks turu tasakaalu leidmine märksa keerulisem ülesanne ning nafta hind tõenäoliselt ka kõrgem, eriti ootamatute pakkumisprobleemide korral.
Naftaturu praegune seis pakub maailma majanduse jaoks tänu Ühendriikidele teatavat puhvrit juhul kui suuremad pingekolded peaksid hakkama musta kulla pakkumist jõulisemalt mõjutama (olgugi, et USA ettevõtetel pole lubatud naftat eksportida, on see vabastanud pakkumist mujal maailmas). Aga nii palju kui teadlased oskavad praeguse tehnoloogilise võimekuse põhjal ette näha, siis Ühendriikide tootmisvõimsus ei jää igavesti kasvama, vaid peaks näitama aeglustumise märke juba tuleval aastal, mis tähendab, et edasine tootmismahu kasv jääb sõltuma ebastabiilsematest riikidest. OPECi prognoosid eeldavad, et 60% järgneva 5a tootmisvõimsuse suurenemisest tuleb Iraagist, kus ususektide vaheline võimuvõitlus muudab kasvupinnase paraku ebakindlaks.
Allolevalt jooniselt on hästi näha, kuidas USA energiatööstuse revolutsioon on aidanud vabastada OPECi liikmete varuks olevat tootmisvõimsust (tume ja helelilla tulp, heledam osa sellest viitab võimele lisavõimsus käiku lasta 30 päeva jooksul ning suutlikkust seda hoida 90 päeva). Siit tulenevalt ka põhjus, miks pole nafta hind maailmas geopoliitilistele pingetele enam nõnda rängalt reageerinud ja tõenäoliselt aitab pakkumise kasv ohjata hinda ka lähiaastatel. Aga mida kaugemale vaadata (lisanduv tootmisvõimsus kõrgema geopoliitilise riski juures) või mida suuremaks osutub tegelik nõudlus prognoositavast, seda enam peaksid antud faktorid hinnale taas toetavalt mõjuma.
Tweet
