Shutterstock
Euroala majandusmured on taas päevakorda tõusmas. Selleks on alust andnud endiselt kehvad majanduskasvu näitajad, mis kauaoodatud paranemise asemel taas justkui suuna allapoole võtnud. Nädalavahetusel tõdes ka Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi, et kasinusmeetmed pole majandusliku olukorra paranemisele abiks olnud.
Euroala riigid tervikuna on alates finantskriisi lõppemisest olnud vaeslapse osas – ligi kuueaastase perioodi jooksul pole toimunud erilist majanduskasvu elavnemist ning töötuse määr eurot kasutavate riikide seas püsib kõrgustes. Ühtlasi pole EKP suutnud täita oma ainsat eesmärki, milleks on stabiilne hinnakasv ning nüüd seisab rahandustsoon silmitsi deflatsiooni võimalusega. Samal ajal on ka teiste riikide majanduslik taastumine võtnud ebaloomulikult kaua aega, kuid näiteks USA majanduse kogutoodang on ületanud kriisieelse taseme ning Ühendkuningriigi vastav näitaja on peaaegu jõudnud 2007. aasta tasemele.
Euroala aga pole tõsisemaid taastumismärke ilmutanud. Õigupoolest on üldse küsimus, kas regioon majanduslangusest väljunud on. Sarnaselt USAga, on olemas ka eurotsooni puhul eraldi komitee, kes erinevate andmete põhjal paneb paika majanduslanguste ja –tõusude ajalised piirid. 2010. aastal jõudis antud komitee järeldusele, et maailma räsinud finantskriis saavutas oma põhja euroalas 2009. aasta teises kvartalis. Seejärel möödus paar aastat ning 2011. aasta kolmandas kvartalis leiti, et euroala majandus on saavutanud tipu ehk teisisõnu on regioon jällegi langenud majanduslangusesse. Käesoleva aasta juunis leidis aset järjekordne komitee kohtumine, kus arutati, kas oleks sobilik ligi kolm aastat tagasi alanud majanduslanguse periood lõppenuks kuulutada. Kuna regiooni SKP oli aga Q1 2013 – Q1 2014 kasvanud alla protsendi, leiti, et majanduskasv on liiga nõrk, et lugeda majanduskasvu lõppenuks.
Allikas: Centre for Economic Policy Research
Seda kinnitasid ka hiljuti avaldatud teise kvartali majanduskasvu numbrid, mis jäid ootustele alla. Esialgsete andemete kohaselt on euroala majandus aastaga kasvanud kõigest 0,7%. Kuigi Saksamaa näitas aastatagusega võrreldes 1,3% kasvu, siis näiteks Prantsusmaa majandus on aastases võrdluses seisnud sisuliselt paigal (kasv 0,1%) ning Itaalia SKP on teinud 0,3% suuruse vähikäigu. Võrdluseks olgu toodud, et USA ja UK vastavad näitajad olid +2,4% ja +3,1%.
Nädalavahetusel Jackson Hole’is toimunud kohtumisel tõi Draghi peamise süüdlasena välja valitsuste kasinusmeetmed, kutsudes üles majandust eelarvepoliitika kaudu elavdama. Tulenevalt eurosüsteemi iseärasustest, pole see aga nii lihtsalt saavutatav kui näiteks USAs, UKs või Jaapanis. Viimaste keskpangad ja valitsus on tihedalt omavahel seotud, mistõttu saab keskpank vajadusel alati valitsuse kulutusi rahastada. Euroalas aga need rollid nii integreeritud pole, kuna süsteemis on 18 erinevat riiki, kellel igaühel on omad eelarved ja majanduslik olukord. Seetõttu oligi Draghi üks ettepanekutest suurem koordinatsioon erinevate eelarvete vahel, mis sisuliselt tähendaks ühte suurt eelarvet kogu euroala peale.
Turuosalised lugesid Draghi kõnet kui ülestunnistust sellest, et kasinusmeetmete strateegia osutus valeks, kuna on tekitanud kõrge tööpuuduse ja majanduskasvu puudumise. Samas on mõned majandusteadlased selle kahtluse alla seadnud. Näiteks tuuakse välja, et võrreldes 2007. aastaga oli eurotsooni valitsuste kulutused suhtena SKPsse väiksemad kui 2013. aastal ehk kärpimist justkui polekski toimunud, mistõttu ei saaks majanduskasvu puudumist kasinusmeetmete kraesse ajada.
Allikas: The Washington Times
Selle suhte suurenemise taga on aga ka SKP alanemine. Eurostati absoluutnumbritest selgub, et euroala valitsuste kulutused SKP arvestuses olid 2007. aastal 1,78 triljonit eurot ning 2013. aastal 2,04 triljonit eurot, mis märgib 260 miljardi suurust kasvu. Samas alates 2010. aastast on euroala valitsuse kulutused püsinud suhteliselt samal tasemel. Vastukaaluks võib tuua näiteks USA, kus kulutused on viimased neli aastat sisuliselt paigal püsinud või isegi natukene langenud, kuid majanduskasv on olnud märkimisväärselt suurem kui euroalas. Alloleval joonisel on näha, et tegelikult on inflatsiooniga korrigeeritult USA valitsuse kulutused märkimisväärselt langenud alates 2010. aastast, samas kui eurotsoonis on need sisuliselt samal tasemel. Sellest hoolimata on USA majandus perioodil 2010-2013 kasvanud 6,3%, kuid euroala SKP näidanud „kasvu“ vaid 0,03%.
Allikas: Eurostat, Bureau of Economic Analysis
Tweet
