Shutterstock
Euroopa Liidu üheks peamiseks keskkonnaalaseks eesmärgiks on olnud taastuvenergia suurem osakaal energiatootmises ja –tarbimises. Teistele on eeskuju näitamas Euroopa suurim majandus Saksamaa, kes agressiivselt on lülitumas rohelisemale energiale. Kuid vaadates tulemusi, näib, et taolist luksust saavadki endale lubada vaid jõukamad riigid.
Õigupoolest on Saksamaa energiarevolutsioon (Energiewende) käigus juba alates 2000. aastast, mil jõustusid valitsuse hinnagarantiid ning taastuvenergiale anti jaotusvõrgus eelis. Trend kiirenes veelgi pärast Fukushima aatomielektrijaamas toimunud õnnetust 2011. aastal, pärast mida võttis Saksamaa vastu otsuse sulgeda käigusolevad tuumareaktorid kiirendatud korras ning asendada kaotatud tootmisvõimsus peamiselt taastuvenergia allikatega. Antud poliitika viljad on ka näha, kui käesoleva aasta 11. mai lõunal moodustas tuule- ja päikeseenergia 70% riigi elektripakkumisest. Saksamaa kantsler Angela Merkel on öelnud, et ükski riik ei ole kunagi oma energeetikasektorit nii radikaalselt muutnud, kuid usub, et Saksamaa saab hakkama.
Samas on antud sammud oma jälge jätmas ka Saksamaa ettevõtetele. Ecofysi analüüsist selgub, et keskmise suurusega Saksa tööstusettevõte maksab 9,14 eurosenti kWh eest . Samal ajal käib sarnane ettevõte Texases välja 4,82 eurosenti kWh eest. See tähendab tagasilööki Saksamaa ettevõtete konkurentsivõimele ning on kaasa toonud ka mitmete firmade pahameele, kes ähvardavad oma investeeringutega kolida välismaale, et vältida kallist maksu, mis taastuvenergia kasutamisega kaasneb. BASFi tegevjuht Kurt Bock on hoiatanud, et antud kursil jätkates kaotab Saksamaa tööstus järk-järgult oma konkurentsivõimet.
Nimelt peavad seoses tootjatele garanteeritud hindadega tarbijad maksma kinni garanteeritud hinna ja turuhinna vahe. Hetkel tuleb tarbijatel megavatt-tunni kohta välja käia lisamaksu näol €62,4, kuid selleks, et kaitsta töökohti annab Saksamaa valitsus oma suurimatele elektritarbijatele heldeid soodustusi. Näiteks rahvusvahelise kliendibaasiga energiaintensiivsed ettevõtted peavad maksma kõigest 15% kehtestatud määrast. Ligikaudu 2000 ettevõtet saab antud maksult soodustust kogusummas €5,1 mld. See tähendab, et tööstusettevõtted maksavad ca €7,4 lisamaksu, samal ajal panustavad majapidamised €8 miljardit.
Paljude ettevõtete jaoks on Energiewende puhul tegu siiski suure väljakutsega ning eksperimendiga, mis pole veel lõpule jõudnud. Üks frustratsiooni märkidest on ka see, et hiljuti palus tekstiiliettevõte Textielveredlung Drechsel Saksamaa kohtul kuulutada ülalmainitud lisamaks põhiseaduse vastaseks, pidades seda põhjendamatuks maksuks eelkõige väiksematele ja keskmise suurusega tekstiiliettevõtetele. Kohtu seisukoht oli, et tegu pole valitsuse poolt kogutava maksuga, vaid seda küsivad elektritootjad, mistõttu tegu on tavapärase hinna kokkuleppega tootja ja tarbija vahel. Samuti on suurettevõtted maininud, et kuigi nemad ise on maksust suuresti vabastatud, siis läbi väiksemate alltöövõtjate tõusevad nende sisendkulud siiski.
Tegelikult on Euroopa Liidu keskkonnaregulatsioonid koormaks kaelas ka teiste riikide tööstustel. Näiteks hiljuti tunnistas Euroopa Komisjon, et seoses kõrgete sisendkuludega, eriti elektrihindade osas, on regiooni rafineerimistehaste tegevuskulud võrreldes ülejäänud maailmaga märkimisväärselt kõrgemad. See aga nõrgestab Euroopa rafineerijate marginaale ning võimalusi edukalt konkureerida muu maailmaga.
Saksamaa puhul on probleemiks ka infrastruktuur, mis on veel välja ehitamata. Peamine osa tuuleenergiast toodetakse põhjarannikul, kuid see on kuidagi vaja toimetada riigi lõunaossa, kus asuvad energiaintensiivsemad tööstused. Hetkel otseliini antud marsruudil pole, kuid valitsus plaanib püsti panna ca 6500 km ulatuses uusi kõrgepingeliine. Seoses viivitustega, kulude planeerimatu kasvuga ning elanike vastuseisule kõrgepingeliinide paiknemisega tihedalt asustatud alade läheduses, on siiani valmis ehitatud vaid ca 350 km kõrgepingeliine. Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Günther Oettinger on Saksamaa strateegiat võrrelnud rongijaamade ehitamisega enne kui rööpad maha on laotud.
Saksamaa valitsus rahustab ettevõtjaid, öeldes, et kui infrastruktuur valmis saab, peaks taastuvenergia hind samuti langema. Õigupoolest, taastuvenergia arendamise toetuseks loodud Agora Energiewende andmetel on USA ja Saksamaa elektrihinnad juba konvergeerumas. Asutuse juhi Patrick Graicheni sõnul pole tootmise kolimise argumendiks mitte elektrihinnad, vaid USA odavad maagaasi hinnad. Lisaks arvab Merkel, et Energiewende tulemusel tekib Saksamaa ettevõtetel uus ekspordiartikkel parema rohelise energia tehnoloogia näol.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
