Shutterstock
Euroopa Keskpank (EKP) otsustas eelmisel nädalal senisest aktiivsemalt hakata nii euroala majanduskasvu kui ka inflatsiooni kiirenemist toetama ning seda läbi krediidi kättesaadavuse parandamise. Lisaks juba varasematele intressimäära langetamistele ja LTRO laenuprogrammile lisandub nüüd EKP tegevusse ka varadega tagatud võlakirjade (ABS) ja hüpoteekvõlakirjade (covered bonds) ostmine.
Vaatamata rekordmadalatele intressimääradele ning juba varasemalt EKP poolt rakendatud LTROle on laenud erasektorile (ehk ettevõtetele ja eraisikutele) euroalas vähenenud alates 2012. aastast. 2011. aasta lõpus ja 2012. aastal EKP poolt pankadele kolme-aastaste laenudena (LTRO) antud rohkem kui 1 triljonist eurost ei olnud erasektori laenuturu elavdamisele abi, kuna nõudlust laenude järele pärssis nii kõrge töötuse määr kui ka majanduse ebakindel väljavaade. Märkusena, lisaks erasektorile laenude väljastamisele võisid pangad EKPlt saadud odavat raha kasutada ka kõrgema tulususega varadesse (võlakirjad) investeerimiseks. Kuid nagu allolevalt jooniselt näha on 2014. aastal erasektorile väljastatud laenude langustempo olnud aeglasem kui aasta varem.
Allikas: Bloomberg
EKP loodab, et selle aasta juunis avaldatud uuel erasektori laenuprogrammil on turu elavdamisele suurem mõju. Uue laenuprogrammi (TLTRO) puhul on euroala pankadel alates septembrist võimalik EKPlt saada väga madala intressiga (0,15%) tagatisega tagatud neljaaastast laenu tingimusel, et pangad suurendavad sellega ärilaenude väljastamist.
Kui LTRO kujutab endast väga madala intressiga laenuprogrammi pankadele, siis EKP poolt eelmisel nädalal tutvustatud uued laenuturu elavdamise meetmed on panga ajaloos erilised ning seda seetõttu, et esmakordselt ostetakse võlakirjad keskpanga bilanssi, mitte ei pandita neid laenude tagatisena.
Kahest uuest meetmest kujutavad varadega tagatud võlakirjad endast kommertspankade poolt väljastatud kinnisvara-, äri-, auto- või krediitkaardilaene, mis müüakse edasi EKPle (tavaliselt on nende ostjateks olnud kindlustusseltsid ning pensionifondid). Teise meetmena tutvustatud hüpoteekvõlakirjade puhul on tegemist võlakirjaga, mille tagatiseks on kinnisvara. Võrreldes varadega tagatud võlakirjadega on hüpoteekvõlakirjad vähem riskantsemad, kuna varad jäävad võlakirjade emitendi bilanssi, kuuludes jätkuvalt panga kohustuse alla. Samal ajal kui varadega tagatud võlakirjadega seotud riskid sõltuvad alusvara riskantsusest.
Seega võtavad nüüd euroala valitsused (eriti Saksamaa valitsus, kuna ta on suurim aktsionär EKPs) euroala erasektori laenudega seotud riski (muuhulgas võetakse enda kanda ka halbade laenude risk juhul kui laene ei maksta tagasi). Mario Draghi sõnul võib TLTRO ja võlakirjade ostmise (varadega tagatud ja hüpoteekvõlakirjad) maht kokku ulatuda kuni 1 triljoni euroni.
Alloleval joonisel on näide sellest, kuidas EKP saab majanduskasvu ja inflatsiooni kiirenemist erinevate meetmetega toetada, sealhulgas on joonise paremal poolel näha sellel aastal kommertspankadele suunatud uute meetmete (LTRO ning võlakirjade ostmise programm) töötamise skeem:
Allikas: Bespokeinvest
Võrreldes hüpoteekvõlakirjadega peaks varadega tagatud võlakirjade mõju laenuturu elavdamisele olema tugevam, kuna keskpank võtab nende ostmisel laenud kommertspankade bilanssidest ära (erinevalt hüpoteekvõlakirjadest, kus laenud jäävad pankade bilanssi). Samas võib varadega tagatud võlakirjade ostmise mõju olla piiratud sellega, et erinevalt hüpoteekvõlakirjade turust on nende turg väiksem.
EKP ootab sellel aastal stagnatsioonilises euroalas 0,9% majanduskasvu, kuid 2015. aastal peaks kasv kiirenema 1,6% peale. Hetkel 0,3% inflatsioon peaks EKP prognooside kohaselt sellel aastal kiirenema 0,6% peale ning 2015. aastal 1,1% peale. Ent, see jääb endiselt kaugele EKP 2% eesmärgist. Arvestada tuleb ka seda, et pärast iga uue meetme kasutusele võtmist kitseneb EKPl euroala majanduse toetamiseks kasutatavate meetmete valik. Samas on EKPl endiselt veel võimalus minna agressiivsemaks ning seda USA ja Inglismaa keskpanga eeskujul kvantitatiivse lõdvendamise rakendamisega ehk trükkida uut raha võlakirjade ostmiseks.
Tweet
