Shutterstock
Pärast aastatepikkust ebakindlust näib, et rahvusvahelised pangad on kõhklustest lahti saamas ning suurendamas laenamist välismaale, mis viitab usalduse taastumisele sektoris. Tegu on julgustava signaaliga ka globaalse majanduse jaoks, sest pankade suuremaid piiriüleseid laene seostatakse ka suurema kindlusega majanduse positiivse väljavaate osas.
Bank for International Settlements (BIS) ehk rahvusvaheline keskpankade organisatsioon teatas, et käesoleva aasta esimeses kvartalis suurenes pankade piiriülene laenamine võrreldes 2013. aasta neljanda kvartaliga $580 miljardi võrra, ulatudes $29,4 triljonini. Tegu on esimese märkimisväärse kasvunumbriga alates 2011. aastast, kuid tuleb arvestada, et võrreldes aastatagusega on rahvusvaheliste nõuete mahud siiski 2% madalamad. Samas on langustempo aeglustunud, kuna 2013 Q4 oli aastane langus 4%. Pankade omavahelised nõuded kerkisid $298 miljardi võrra, ning ülejäänud kasvust ($282 miljardit) tuli seega pankade laenamisest mitte-finantssektori ettevõtetele.
Viimane näitaja kerkis suurimas mahus alates 2010. aasta lõpust. Enamik kasvust nõuetes väljapool finantssektorit tuli laenude vormis ($196 miljardit), kuid pangad raporteerisid ka $86 miljardi suurusest laenude kasvust läbi ettevõtete poolt emiteeritud väärtpaberite omamise. Allolevalt jooniselt on siiski näha, et võrreldes 2012 ja 2013 aastatega (vasakpoolne joonis, lilla joon) on väärtpaberite soetamise kasvumäär jäänud tagasihoidlikuks.
Allikas: Bank for International Settlements
Piiriülene laenamine mitte-finantssektorile tõusis eriti tugevalt USA suunal, tõustes käesoleva aasta esimese kvartaliga $73 miljardi võrra. BIS andmete kohaselt tulenes see peamiselt USA erasektorile antud laenude kasvust ning riigi erasektori (välja arvatud pangad) osakaal rahvusvahelistes nõuetes on kvartaliga kerkinud protsendipunkti võrra 53% peale. Rahvusvahelised nõuded USA avalikule sektorile on aga langenud 0,7 protsendipunkti, küündides 22,8% peale.
Nagu ülemise joonise paremapoolselt osalt näha, siis piiriüleste, pankadele antud laenude osakaal (punane joon) on ajalooliselt olnud langustrendis, kahanedes 1995. aasta kahe kolmandiku pealt 46%-ni. Samal ajal on aga pankade poolt emiteeritud võlainstrumentide osakaal (kollane joon) mitmekordistunud, kerkides 3% pealt 13%-ni. Rahvusvaheliste laenude osakaal väljapoole finantssektorit on samal ajal kerkinud aga 20% pealt 24% peale (sinine joon). Mitte-finantssektori poolt emiteeritud väärtpaberi positsioonide osakaal rahvusvahelistest laenudest tõusis perioodil 1995-2005 kiiresti (8% pealt 19% peale), kuid on 2014 märtsi seisuga natuke tagasi andnud, moodustades 17% piiriülestest laenudest.
Tugev rahvusvaheliste laenude kasv tuleneb eelkõige arenevate turgude tõttu. Märtsiga lõppenud kvartalis suurenes nõuete maht antud grupile $166 miljardi võrra, mis märgib aastatagusega võrreldes 10% kasvu. Peamine riik, kellele laenati oli Hiina, kuhu laenamine kasvas $133 mld võrra, mis teeb rahvusvaheliste laenude aastaseks kasvuks koguni 49%. Märtsi lõpu seisuga oli Hiina piiriüleste nõuete maht natuke üle $1 triljoni, millest kolmveerandi ($726 miljardit) moodustasid pankadevahelised laenud. Lisaks tuleb märkida, et üle $400 miljardi Hiina vastu esitatud rahvusvahelistest nõuetest, moodustavad pangad, kelle peakontorid asuvad riikides, mis ei kuulu BIS raporteerivate riikide alla (näiteks Hiina), kuid rahvusvaheline nõue raporteeritakse teises riigis asuva kontori kaudu. Niimoodi kajastuvad statistikas Hiina pankade nõuded läbi Hongkongi tütarettevõtete.
Nõuded ülejäänud Aasia arenevate maade vastu kerkisid $21 miljardi võrra, mis aastatagusega võrreldes märgib 7,8% suurust kasvutempot. Nagu ka varasemal kvartalil, tõusis rahvusvaheliste laenude maht Ladina-Ameerikas tagasihoidlikult, $8,9 mld võrra, kusjuures nõuded Brasiilia vastu kasvasid $7,6 mld, samal ajal nõuded Mehhiko vastu kahanesid $3,7 mld.
Piiriülene laenamine Euroopa arenevatesse riikidesse langes neljandat kvartalit järjest. $15 miljardi suurune laenude mahu langus oli kolme eelnenud kvartaliga võrreldes kõige sügavam ning aastatagusega võrreldes langesid laenumahud antud regioonis 2%. Riigipõhiselt langesid nõuded enim Türgi ja Poola vastu, samas laenud Ungarile kasvasid $1,3 miljardi võrra.
Geopoliitiliste pingete kasvamisega seoses raporteerisid rahvusvahelised pangad laenumahtude alanemisest Venemaa ja Ukraina suunal. Rahvusvahelised nõuded Venemaa vastu langesid 2013. aasta $225 miljardi pealt $209 miljardi peale ning Ukraina puhul $25 mld pealt $22 mld peale. Samas tuleb mainida, et langusi võimendas antud riikide valuutade nõrgenemine USA dollari vastu, mis vähendab kohalikus valuutas antud laenude mahtu USA dollarites väljendatuna. Elimineerides vahetuskursi liikumiste mõju, püsisid rahvusvahelised nõuded Venemaa vastu pea muutumatuna, nõuded Ukraina vastu kahanesid $1,5 mld (-15% võrreldes aastatagusega).
BISi majandusosakonna juhi Claudio Borio sõnul on keskpankade ülilõtv rahapoliitika ajendanud turuosalisi võtma suuremaid riske, mis on kõrgemaks viinud varahinnad ning samas kutsunud esile madala volatiilsuse. Seda on ära kasutamas ettevõtted, kes suurendavad oma võimendust. Borio hoiatas, et sarnast trendi oli näha ka enne finantskriisi ning kõrgemad võlakoormad võivad jätta ettevõtted avatuks valuuta- ja intressiriskidele, kui neid korralikult ei maandata.
Tweet
