Shutterstock
Käesoleva aasta üheks suurimaks kaotajaks tooraineturul on olnud rauamaak, mille hind on jõudnud 2009. aasta tasemetele. Tugeva languse taga peituvad nii pakkumis- kui nõudluspoole tegurid eesotsas Hiina majanduse kõikuma löönud tulevikuperspektiivide ning Austraalia kaevandajate laienemisplaanidega.
Tonn rauamaaki läks veel käesoleva aasta alguses müügiks $135 eest, kuid nüüdseks on hind jõudnud $78 taseme juurde tonni kohta. See tähendab, et tooraine on 10 kuuga kaotanud oma väärtusest 42%. Rauamaaki kasutatakse peamiselt terase valmistamiseks ning seetõttu on materjali hinda üheks kujundavaks teguriks pakkumise kõrval ka nõudlus terase järele.
Allikas: Bloomberg
Siinkohal tuleks silmad pöörata eelkõige Hiina poole, kes möödunud aastal tarbis 729 miljonit tonni terast ehk 46% maailma tarbimisest ja on sellega ülekaalukalt suurim terase kasutaja maailmas. Viimase puhul ilmselt ei tule investoritele üllatusena mured riigi kinnisvarasektori ülekuumenemisest, mis on sektorite lõikes üks peamiseid terase tarbijaid. Lisaks näib, et Hiina valitsus on tõsisemalt võtnud käsile varipanganduse (shadow banking) probleemi lahendamise, mistõttu on turule paisatud rauamaak, mida kasutati erinevate finantstehingute tagatisena.
Samal ajal kui Hiina nõudluse osas ollakse ettevaatlikuks muutumas, jätavad suuremate kaevandajate plaanid mulje, justkui oleks maailmas veel üks Hiina, kelle nälg rauamaagi järgi on kustutamatu. Hoolimata rauamaagi hinna langusest on Austraalia suuremad tegijad BHP Billiton (BHP) ning Rio Tinto (RIO) teinud või kavandamas investeeringuid toodangumahtude suurendamiseks. Eelmise aasta novembris kuulutas Rio Tinto, et kavatseb suurendada perioodil 2014-2017 Austraalia Pilbara regioonis toodangumahu 290 miljoni tonni pealt aastas 360 tonnini aastas.
Möödunud nädala lõpus tegi BHP Billiton avalduse, mille kohaselt kavatsetakse 2017. aastaks tõsta tootmisvõimsus 290 miljonini tonnini, olgu öeldud, et viimasel majandusaastal oli antud näitajaks 225 miljonit tonni. Ka maailma suurim rauamaagi kaevandaja, Brasiilias tegutsev Vale (VALE) on 2018. aasta toodangu eesmärgiks seadnud 450 miljonit tonni, mis märgiks 47%-list suurenemist eelmisel aastal saavutatud 306 miljoni tonni pealt.
Allikas: Morgan Stanley
Miks aga tegelevad tootjad mahtude suurenemisega ajal, mil nõudluse kasv näib pigem nõrgenevat? Uute tootmismahtude lisandumise plaanidele on nii rauamaagi hind kui ka tootjate aktsiahinnad negatiivselt reageerinud. Viimase põhjuseks on ilmselt oodatav marginaalide langus, mis madalamate rauamaagihindadega kaasneb. Tootjate omapoolseks põhjenduseks on paralleelselt tootmismahtude kasvuga kulutuste kärpimine, mis võimaldab tootmishinda madalamaks tuua.
Näiteks Rio Tinto tõi laienemisplaanide juures välja, et tootmismahtude tõstmine tuleb kätte $3 miljardi võrra odavamalt kui algselt planeeritud. BHP tõi ühena eesmärkidest välja saada maailma kõige kasumlikumaks tootjaks (hetkel on selleks Rio Tinto), saades kasu mastaabiefektist. Üldjoontes tundub, et tegu on suurte kaevandajate katsega võita turuosa väiksemate arvelt, sest olukord on suurettevõtete jaoks hea, kuna hoolimata oluliselt langenud hindadest, suudetakse säilitada kasumlikkust. Rauamaagi hinnalangus tekitab probleeme eelkõige väiksematele (Hiina) tootjatele, kelle jaoks pole praegustel hinnatasemetel majanduslik mõttekas toorainet kaevandada.
Seda illustreerib hästi vasakpoolne joonis, millel on märgitud tootjate tootmiskulud ühe tonni rauamaagi kohta. Punase värviga on toodud Hiina tootjad, kes suures osas asuvad graafiku paremas ääres ehk nende jaoks on rauamaagi tootmine kallim. Seega muutub nende tegevus rauamaagi hindade langedes kahjumlikuks ning nad on sunnitud tootmise lõpetama. Parempoolsel graafikul on aga näha suurtootjate tootmiskulud, mis on $40-$50 juures tonni kohta ehk praeguste, oluliselt langenud hindade juures pole viimastel probleemi kasumit näidata.
Allikas: Morgan Stanley
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
