Shutterstock
Langenud nafta hind on pannud mõningaid turuosalisi muretsema, et peagi jõutakse piirini, kus mitmete USA tootjate jaoks muutub tootmise kasumlikkus niivõrd väikeseks, et täiendavaid investeeringuid enam ei tehta. Kuna seoses kildagaasi, -nafta buumiga on energiasektor üks suuremaid kapitalikulutuste allikaid, kardetakse selle ärakukkumisel ka mõju SKPle. Kuigi madalamad naftahinnad võivad tõepoolest pärssida investeeringuid, tuleb arvestada ka positiivset mõju tarbijale, kellele jääb madalamate kütusekulude tõttu rohkem raha kätte.
USA toornafta (West Texas Intermediate) hind on alates kolmanda kvartali algusest tulnud 22% allapoole, kaubeldes $82/barrel tasemel. Kuigi antud hind katab veel suuremate kildagaasi ja –nafta maardlate tootmiskulu, võib pikemat aega madalal püsiv müügihind tootjate investeerimissoovi vähendada, eriti kui viimased on oma prognoosidesse sisse arvestanud kõrgema hinna. Alloleval joonisel on toodud hinnangud erinevate kildanafta maardlate tootmishindadest.
Allikas: Morgan Stanley
Kuigi analüütikute arvates on Põhja-Ameerika naftatööstus piisavalt efektiivseks muutunud, et paremini üle elada madalamaid hindu, siis ilmselt tuleb ettevõtetel investeerimisplaane siiski kärpida. Uute investeerimisprojektide teostamine sõltub teoorias peamiselt projekti oodatavast tootlusest ning investeerimiseks saadaolevatest rahavoogudest. Morgan Stanley analüütikute sõnul on aga määravaks teguriks piisavate rahavoogude olemasolu. Madalamad naftahinnad vähendavad investeerimisprojektidele kulutatavat rahavoogu ning kuna mitmed ettevõtted on juba piisava võimendusega, siis ei usuta, et uusi projekte laenukapitaliga rahastama hakatakse.
Seega korreleeruvad naftahinnad ja kapitalikulutused väga tugevalt ning selle seose põhjal arvutavad Deutsche Banki analüütikud, et 20%-line naftahinna langus vähendab nafta- ja gaasiettevõtete investeeringuid 8%. Deutsche sõnul järgneb kapitalikulutuste muutus naftakursile kahe kvartalilise viitajaga, mis toetab Morgan Stanley järeldust, et kapitaliinvesteeringud tehakse siis, kui selleks on piisavalt rahavoogu genereeritud.
Samas on mure kapitaliinvesteeringute vähenemise mõju pärast Deutsche sõnul ülepaisutatud. Nafta ja gaasiga seotud investeeringud moodustavad kõigest 10% ärisektori investeeringutest seadmetesse ja hoonetesse. Kokku moodustavad kapitalikulutused ligikaudu 9% reaalsest SKPst ehk investeeringute vähenemise mõju sisemajanduse kogutoodangule oleks ilmselt 0,1-0,2 protsendipunkti.
Antud negatiivse mõju aga katab tarbijale avalduv positiivne mõju läbi madalamate kütusehindade. USA keskmine kütusehind galloni kohta on $3,1 ehk 7,5% madalam kui aasta tagasi samal ajal. Globaalses pildis võrreldakse kütusehindade langust ca $1,1-$1,8 triljoni suuruse QE programmiga, mis võrreldes traditsioonilise keskpanga QEga on ilmselt isegi efektiivsem, kuna jõuab otse tarbijani. USA näite puhul, kus majapidamine kulutab aastas keskmiselt $2900, tähendab see ca $600 täiendavat sissetulekut aastas. Kuna USA majandus on väga tarbijakeskne, siis madalamatest kütusehindadest tekkiv täiendav sissetulek, võib tarbimisse suundudes SKPd kõrgemaks lükata.
Madalamad energiahinnad tulevad kasuks eelkõige väiksemate sissetulekutega majapidamistele, keda on rahvastikus rohkem kui kõrgema sissetulekuga majapidamisi. 2013. aastal läbiviidud uuring näitas, et 47% perekondadest polnud sääste. Samal ajal moodustavad selliste (alla $50 000 aastase sissetulekuga) majapidamiste kulutused energiale viiendiku sissetulekutest. See on kaks korda rohkem kui keskmise majapidamise kulutused energiale. Olgu öeldud, et veel 2001. aasta oli energiakulude osakaal sissetulekutest vaesemate majapidamiste puhul 11,9% ning keskmisel majapidamisel 6,8%.
Allikas: American Coalition for Clean Coal Energy
Tweet
