Shutterstock
Šveitsi hääletussüsteem on omalaadne võrreldes teiste demokraatlike riikidega, sest igal kodanikul on õigus põhiseaduse muutmise ettepanek rahvahääletusele panna, juhul kui tal õnnestub eelnevalt koguda 100 tuhat poolthäält. Sestap on Šveitsis tänavu korraldatud oktoobri seisuga juba üheksa referendumit ning novembris ootab ees veel kolm, millest üks huvitab eriti kulla investoreid ja spekulante.
Nimelt küsitakse 30. novembril, kas Šveitsi keskpank peaks suurendama kulla osakaalu oma reservides praeguselt 7,7% pealt 20%ni ning samuti tooma teiste riikide keskpankades hoiul oleva kulla tagasi kodumaale. Kui rahvas hääletab „ei“, ei tohiks see kullaturgu mõjutada, sest nõudluses ja pakkumises ei muutu midagi ning ka kulla hinda pole hääletuse ootuses üles ostetud, mis annaks põhjust pettumuseks. Viimaste küsitluste tulemused on olnud kord ühes, kord teises suunas kaldu, kuid osad pakuvad, et nii valitsuse kui ka keskpanga ametlik vastuseis võib rahvast mõjutada pigem „ei“ ütlema.
Kui hääletatakse „jah“, ei saa see kohe seadusesse kirjutatud, vaid suurem osa Šveitsi kantonitest peavad otsuse samuti heaks kiitma. Kui aga siis ka rahva tahe peale jääb, tuleb Šveitsi keskpangal analüütikute hinnangul järgmise viie aasta jooksul osta kokku 1500 tonni kulda, millega saaks Šveitsist Ühendriikide ja Saksamaa järel kolmandaks suurim kullaomanik.
Pikemale perioodile jaotatud ostud aitavad paremini seedida kulla nõudluse ootamatut kasvu, mis aga sellest hoolimata oleks märkimisväärne, sest Šveitsi keskpank peaks järgmise viie aasta jooksul eesmärgi saavutamiseks ostma aastas 10% maailma kogutoodangust, millega mõistagi pakuks vajalikku tuge kaks aastat languses olnud kulla hinnale.
Hääletuse lauale pannud Šveitsi Rahvapartei liikmed argumenteerivad, et kulla osakaalu suurendamine reservides aitab säilitada riigi jõukust ning tõsta keskpanga rahapoliitilist tegutsemisvõimet.
Veel 2000.a moodustas kulla osakaal Šveitsi keskpanga varadest üle 30%, ent aastate jooksul on osa sellest ära müüdud ning lisaks on ka bilanss kriisijärgselt drastiliselt suurenenud, kuna keskpank on olnud sunnitud tõkestama koduvaluuta tugevnemist euro vastu, trükkides eurotsooni residentidele franke, kes oma vara euroala ebakindla väljavaate tõttu turvalisemas valuutas soovivad hoida.
Šveitsi keskpanga varade maht (triljonit franki)
Allikas: Bloomberg
Kulla osakaalu tõstmine paneks keskpanga keerulisse seisu, sest riigi majanduse ekspordivõime kaitseks on antud lubadus trükkida vajadusel piiramatus koguses raha, et takistada EUR/CHF vahetuskursi vajumist alla 1.20 aga kui seadus sätestab kulla 20% osakaalu hoidmist, nõuab see bilansi edasisel kasvul juba oluliselt jõulisemat sekkumist ka kullaturul. Sveitsi keskpanga presidendi Thomas Jordan sõnul mõjuks „jah“ otsus spekulantidele otsese kutsena testida panga võimet vahetuskurssi hoida.
EUR/CHF vahetuskurss
Allikas: Bloomberg
Tweet
