Shutterstock
Apple (AAPL) on tuntuks saanud tänu innovatsioonilistele lahendustele ja seda nii riist- kui ka tarkvaraliselt. Kuna ettevõte nõuab oma toodetelt perfektsust ja äärmiselt kõrget kvaliteeti, siis uudis, et Apple on investeerimas safiirklaaside tootmisesse, lubas aimata, et tegu on uue tulevikutrendiga. Kahjuks oli Apple’i ambitsioon suurem kui tänapäevaste tootmisvahenditega võimalik täita. Seetõttu pole iPhone 6 ekraan kaetud safiirklaasiga ning tagatipuks läks Apple’i partner GT Advanced Technologies (GTAT) pankrotti.
Tegu oli Apple’ile endalegi üllatava sündmuste käiguga. Mitte ainult seepärast, et Apple’i puhul on tegu äärmiselt hoolikalt oma tarneahelat kontrolliva/juhtiva ettevõttega, mida paljud on pidanud ka edu võtmeks, vaid mõlema ettevõtte esindajad pidid päev pärast pankroti väljakuulutamist kohtuma Apple’i peakontoris, et läbi rääkida GT raske finantsseisundi leevendamise teemadel. Apple’i esindaja sai teate GT Advanced Technologies pankrotist 20 minutit pärast pankrotitaotluse esitamist 6. oktoobril.
Veel aasta tagasi koostasid ettevõtted plaani, et investeerida $1 miljard maailma suurimasse safiiri tehasesse, mis ligikaudu 2000 sulatusahjuga oleks tootnud vähemalt 30 korda rohkem safiiri, kui suuruselt teine tootmispaik. Apple’i investeeringu mõte oli leevendada probleemi, mis tuleneb nutitelefonide suurest klaasekraanist – ekraani purunemine ka väiksematelt kõrgustelt kukkudes ning kriimude teke tavapärase kasutuse käigus, mis kukkudes soodustab klaasi purunemist veelgi.
Safiir tundus olevat sellele õige vastus oma kõvaduse tõttu (kõvaduse poolest saab vastu ainult teemant), mistõttu on seda väga raske kriimustada. Õigupoolest on võimalik kriim peale saada ainult teise safiiriga või teemantiga. Just seetõttu kasutatakse safiiri kallimate käekellade klaasina, kassade triipkoodilugejate klaasides ning fotoobjektiivides. Tegelikult kasutab Apple juba praegu safiirklaasi kaamera objektiivi, sõrmejäljelugeja ja iWatchi puhul. Peamine väljakutse seda nutitelefonide ekraanide puhul kasutada peitub safiiriklaasi 10 korda kallimas hinnas ning nõutavas klaasi paksuses.
Selleks, et tootmiskulu allapoole tuua, töötati välja sulatusahjud, mis võimaldavad valmistada kaks korda tavapärasest suuremaid silindrikujulisi safiiri tükke. Tootmisprotsess osutus aga oluliselt vaevalisemaks kui ette osati näha. Ühe silindri valmistamiseks kulus 30 päeva ning $20 000. Samas mõranesid väga paljud silindrid ning väidetavalt oli pool toodangust kasutuskõlbmatu. Kvaliteetsetest silindritest lõigati teemantsae abil välja iPhone 6 Plus ja iPhone 6 kujulised 35 sentimeetri paksused tükid, kuid tootmisprobleemide tõttu selgus peagi, et uute Apple’i telefonide puhul ei suudeta safiirklaasi kasutada.
Antud olukorra juures näib, et õigus oli praegusel nutitelefonide ekraaniklaaside turuliidril Corningul (GLW). Corning on 150 aastase ajalooga spetsiaalklaaside tootja, kelle pikk eluspüsimine on võimalik tänu innovatiivsetele lahendustele. Safiirklaasi osas on Corning aga püsinud skeptiline. Lisaks kallimale hinnale on välja toodud, et võrreldes tavapärase klaasiga on see 1,6 korda raskem, ühe safiirkristalli tootmine nõuab 100 korda rohkem energiat võrreldes klaasiga ning see laseb vähem valgust läbi, mis tähendab tumedama ekraaniga või lühema akukestvusega seadmeid.
Seetõttu on Corning avalikustanud isegi pressiteate, kus öeldakse, et safiirklaasis ohtu ei nähta. Pigem on firma edasi tegelenud populaarse Gorilla Glass arendamisega, millest on nüüdseks väljas juba kolmas generatsioon, mis on eelnevatest veelgi tugevam, aga samas õhem, mistõttu on võimalik antud klaasi ka painutada. Lisaks on Croningu tugevustestid näidanud, et Gorllia Glass 3 murdmiseks on vaja kolm korda tugevamat survet kui safiirklaasi puhul. Tõsi, tuleb märkida, tavaliselt pole nutitelefoni ekraaniklaasi purunemise põhjuseks ülitugev surve, vaid kriimulise klaasiga telefoni kukkumine.
Pärast Corningu pressiteadet leidsid skeptikud, et ajend sellise avalduse tegemiseks võib tulla just sellest, et safiirklaasis nähakse siiski ohtu. Juhul, kui safiirklaasi tootmine muutub piisavalt odavaks, võivad paljud telefonitootjad hüljata praeguse Gorilla klaasi. Tõestus, et vähemalt tuleviku high-end telefonides võib ekraani katta safiirklaas tuleneb nende sõnul $11 000 maksvast Vertu Ti telefonist, millel antud klaas on olemas (antud telefoni puhul ilmselt $27 kallim klaas väga suurt mõlki marginaalile ei jäta). Siiski näib, et vähemalt tänasel päeval Corningul veel safiirklaaside näol konkurentsi karta pole ning võib-olla on ettevõte tehnoloogia arenedes ka ise huvitatud antud klaaside tootmisest tulevikus.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
