Tarbijad päästsid Saksamaa majanduse langusest

Shutterstock

Pärast 0,1% vähenemist teises kvartalis, kardeti Saksamaa SKT vähenemist ka kolmandas kvartalis, kuid vastupidiselt kartusele kasvas Saksamaa majandus kolmandas kvartalis 0,1% võrreldes eelmise kvartaliga (vt allolev joonis). Kui kartus oleks tõeks osutunud ning Saksamaa majandus oleks vähenenud ka kolmandas kvartalis, oleks riik ametlikult langenud majanduslangusesse (kuna definitsiooni kohaselt peab majanduslanguse tekkeks SKT vähenema kaks järjestikust kvartalit).

Allikas: Bloomberg

Samal ajal euroala majanduskasv kiirenes kolmandas kvartalis 0,2% peale võrreldes eelmise kvartaliga teise kvartali 0,1% pealt ning tulemus ületas konsensuse 0,1% ootust. Kasvu kiirenemisele aitas kaasa see, et euroala SKTst 66% moodustavast kolmest majandusest (Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa) kahe (Saksamaa ja Prantsusmaa) majandus pöördus tagasi kasvu. Märkusena, Itaalias vähenes SKT kolmandas kvartalis 0,1% võrreldes eelmise kvartaliga, kuigi võrreldes eelmise kvartali -0,2% vähenemisega toimus languse aeglustumine.

Saksamaa majanduse päästis langusest eratarbimine, mis tegi kolmandas kvartalis kolme aasta suurima kasvu. Eratarbimine kasvas 0,7% võrreldes eelmise kvartaliga, moodustades SKT kasvust 0,4 protsendipunkti (vt allolev joonis). Avaliku sektori kulutused kasvasid samal ajal 0,6%, kuid see toetas SKT kasvu vaid 0,1 protsendipunkti võrra. Kokku lisas tarbimine Saksamaa SKT kasvule kolmandas kvartalis 0,5 protsendipunkti.

Allikas: Saksamaa statistikaamet

Saksamaa majanduse nõrgaks kohaks on endiselt investeeringud, mis vähenesid teist järjestikust kvartalit. Investeeringute langus kiirenes kolmandas kvartalis 3,6% peale võrreldes eelmise kvartaliga teise kvartali -1,6% pealt. Kokku vähendasid investeeringud riigi SKT kasvu kolmandas kvartalis 0,7 protsendipunkti võrra. Sealhulgas pärssis SKT kasvu 0,5 protsendipunkti võrra ka (investeeringute alla kuuluv) varude vähenemine.

Absoluutnumbrites on riigi ettevõtete poolt tehtud investeeringute maht madalamal tasemel kui aasta varem – kui sellel aasta kolmandas kvartalis ulatusid investeeringud 132,5 miljardi euroni, siis 2013. aasta kolmandas kvartalis 135 miljardi euroni. Seda, et Saksamaa peaks investeeringutele suuremat tähelepanu asetama, on varasemalt rõhutanud ka IMF.

Investeeringute tegemist pärsib ka Saksamaa ettevõtete madal kindlustunne. Kuigi selle aasta novembris kasvas Saksamaa Ifo ettevõtete kindlustunde indeks esmakordselt viimase seitsme kuu jooksul, püsib see endiselt viimase kahe aasta madalaima taseme läheduses. Novembris aitas ettevõtete kindlustunde paranemisele kaasa nii euro odavnemine dollari suhtes kui ka nafta hinna langus.

Üheks mooduseks, kuidas Saksamaa saaks majanduskasvu toetada oleks avaliku sektori kulutuste suurendamina. Samas aga on Saksamaa valitsus juba avaldanud oma negatiivse hinnangu avaliku sektori kulutuste suurendamise kohta, kuna nende eesmärgiks on tasakaalus riigieelarve. Valitsuse otsus vältida võla võtmist avaliku sektori kulutuste suurendamiseks on aga tekitanud vastakaid arvamusi, kuna infrastruktuuriinvesteeringuid soodustavad hetkel madalad intressimäärad.

Vaatamata sellele kärpis Saksamaa valitsus 2014. aasta majanduskasvu prognoosi 1,2% peale varasema 1,8% pealt ning 2015. aasta prognoos langetati 1,3% peale varasema 2% pealt. Nii makronäitajate (töötlev tööstus, tehaste tellimused ning eksport) nõrkuse kui ka geopoliitiliste riskide tõttu langetas ka IMF oktoobris Saksamaa 2014. aasta majanduskasvu prognoosi 1,4% peale varasema 1,9% pealt. 2015. aasta majanduskasvuks ootab IMF 1,5% varasema 1,7% asemel, mis on  ühtlasi poole aeglasem kui USA või Suurbritannia oodatav majanduskasv võrreldaval perioodil.