Shutterstock
Nafta hinna viimase kuu langus on toonud kaasa hulgaliselt spekulatsioone, mis võib selle taga olla. Erinevatest versioonidest võib välja tuua muutused nõudluses-pakkumises, OPECi sisemised vastuolud, lahingu andmine USA kildanafta tootjatele ning Venemaa majanduse täiendav survestamine. Teadmata, mis täpselt musta kulla järsu odavnemise kaasa on toonud, tuleb siiski silmitsi seista tagajärgedega. Loogiliselt võttes on kaotajaks tootjad ja võitjaks tarbijad. Seoses niigi valitsevate majandussanktsioonidega ning eelarve tulupoolel arvestatud kõrge naftahinnaga tuuakse eriti välja negatiivset mõju Venemaale ning seda peegeldab ka sealne võlakirjaturg.
Venemaa riigiosalusega ettevõtete võlakirjade hinnad on terve käesoleva aasta jooksul langenud, mis arvestades kehtestatud majandussanktsioone pole kuigi suur üllatus. Nimelt on USA ja Euroopa Liit keelanud oma era- ja juriidilistel isikutel suuremate finantsinstitutsioonide ja naftaettevõtete uute, üle 30 päevase kestusega võlakirjade soetamise, mistõttu uute emiteeritavate võlakirjade järele on nõudlus tavapärasest väiksem. Sanktsioonide nimekirjast võib leida sellised ettevõtted nagu Sberbank, VTB Bank, Gazprombank, VEB, Gazprom Neft ja Transneft. Samuti on investorid, uute sanktsioonide kartuses agaralt olemasolevaid positsioone likvideerinud.
Juba suvel, enne kolmandat sanktsioonide vooru, levisid jutud, kuidas Vene võlakirjade likviidsus on märgatavalt vähenenud. Põhjuseks toodi suurte investeerimispankade soov vältida olukorda, kus täiendavate sanktsioonide kehtestamisel üleöö ennast väga ebamugavast olukorrast avastatakse. Kuna aga viimased on ka peamised likviidsuse pakkujad, niinimetatud turutegijad, siis nende strateegia tekitas olukorra, kus isegi väiksemate võlakirjade koguste puhul ei suudetud ostjaid ja müüjaid omavahel kokku viia. Näiteks maailma suurim varahaldur Blackrock teatas toona, et on vabanenud kõikidest Venemaa võlakirjadest, kuna sanktsioonide tõttu on järelturul mahud kokku kuivanud.
Lisaks likviidsuse kokkutõmbumisele on Venemaa majanduslike väljavaadete halvenemine seoses sanktsioonide, rubla languse ja nafta hinna langusega kaasa toonud mitmete võlakirjade tulususte tõusu ehk hindade languse. Näiteks Sberbanki 2022. aastal aeguva võlakirja tulusus on aasta alguse 5,3% pealt kerkinud 8,4%-ni. Gazpromi sama aasta võlakirja tulusus on antud ajavahemikul tõusnud 5,4% pealt 8% peale.
Allikas: Bloomberg
Lühiajalised liikumised võlakirjaturgudel ei tohiks tavapäraselt ettevõtete äritegevust kuigi palju mõjutada, kuid antud juhul on tulusused olnud kõrgemad pikema perioodi vältel ning olemasolevate võlgade refinantseerimisel praegustel tasemetel tuleb arvestada intressikulu tõusuga. Seda on näidanud ka viimased oksjonid. Novembris emiteeris Gazprom ühe aastaseid võlakirju $700 miljoni väärtuses ehk tegu oli esimese rahvusvahelise erasektori emissiooniga alates juulist kehtestatud sanktsioonidest. Kuigi ettevõte ise on sanktsioonidest prii, on mustas nimekirjas mitmed tema tütarettevõtted. Võlakirjade tulususeks kujunes 4,45% ning kuigi see jäi esialgsetest prognoosidest madalamaks, siis eelmise sarnase emissiooni puhul oli tulususeks 2,5%.
Samuti sanktsioonidest vabastatud Alfa Bank sai investorite käest $250 miljonit 10 aastast laenu 9,5% aastas. Ühelt poolt on niivõrd kõrge tulususe põhjuseks see, et antud võlakirjad asuvad hierarhias allpool (junior bonds), kuid teisalt kajastab võla kõrge hind üleüldiselt Venemaa võlakirjaturu olukorda. Antud näited iseloomustavad ilmekalt, et võlakirjaturg pole raskesti ligipääsetavaks muutunud ainult sanktsioonide all olevatele suurtele riigi osalusega ettevõtetele, vaid uue võla eest peavad rohkem välja käima ka sanktsioonidest kõrvale jäänud Vene ettevõtted ehk kaudselt oleks sanktsioonid justkui laienenud ka neile. Seetõttu on arvestatava vähikäigu teinud ka uute emissioonide maht. Novembri keskpaiga seisuga olid Vene ettevõtted emiteerinud ca $10 miljardit rahvusvahelist võlga, moodustades kõigest 25% mullusest mahust samal perioodil.
Kuna rahvusvahelised turud on Venemaa ettevõtetele sisuliselt suletud, on pidanud õla alla panema Venemaa valitsus. Augustis teatas Venemaa rahandusministeerium, et paigutab 239 miljardit rubla (toona $6,6 mld) VTB ja Russian Agriculutural Bank’i, kuna sanktsioonid on piiranud nende juurdepääsu kapitalile. Novmebri lõpus teatati 40 miljardi rubla ($756 miljoni) süstimisest Gazprombanka eelisaktsiatesse, et stabiliseerida pangandussüsteemi.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
