Shutterstock
Lisaks kõigele muule on alates juulikuust kestnud nafta hinna langus suurendanud ka USA investeerimisjärku mitte omavate energiaettevõtete laenukulusid. Võla kallinemine ning rahavoo kokkukuivamine suurendavad aga kartusi maksejõuetusse sattuvate võlakirjaemitentide arvu kasvu ees.
USA ilma investeerimisjärguta võlakirjade turul on viimastel aastatel kasvu vedanud energiaettevõtted – nende osakaal on 1,2 triljoni dollari suurusel alla investeerimisjärgu võlakirjade turul kasvanud 17% peale (absoluutnumbrites umbes 200 miljardit dollarit). Märkusena, veel 2009. aasta oli see 9%.
Sektorite lõikes on energiasektori ettevõtete ülekaal ilma investeerimisjärguta võlakirjade turul märkimisväärne, kuna teisel kohal oleva tervishoiusektori turuosa on vaid 7%. Märkusena, alla investeerimisjärgu võlakirjadeks on võlakirjad, mis Standard & Poor’si puhul jäävad alla BBB- ning Moody’s puhul alla Baa3.
Energiaettevõtete osakaalu kasvu USA kõrge tulususega võlakirjade turust on toetanud kildagaasi buum. Kildagaasi tootmise märkimisväärne suurenemine on aga see, millele energiasõltumatuse poole liikuv USA tänu võlgneb. Samal ajal on aga kõrgete tootmiskuludega kildagaasi buumi vedanud mitte rahvusvahelised suurettevõtted (nagu ExxonMobil), vaid väikese- ja keskmise suurusega energiaettevõtted. Tootmisseadmete ja -vahendite hankimiseks tuli neil emiteerida kõrge tulususega võlga.
Nafta hinna langus mõjutab kõige tugevamalt just kõrgete kuludega kildagaasi puurijaid, tekitades rahavoo vähenemise korral kahtlusi kõrge tulususega laenu õigeaegse teenindamise ees. Märkusena, 80% USA kildagaasi puurijatest saavad kulud kaetud 40-80 dollari suuruse nafta (WTI) hinna juures barrelist (ehk keskmiselt 60 dollari juures).
Bloombergi poolt koostatav USA 360 energiaettevõtet koondav alla investeerimisjärgu võlakirjade indeks (joonisel oranž joon) on selle aasta juulis tehtud tipust praeguseks alla tulnud umbes 19% (dollaris). Samal ajal on kogu USA alla investeerimisjärgu võlakirjade indeks (joonisel valge joon) oma selleaastasest tipust langenud 6,2% (vt allolev joonis). Ühtlasi on Bloombergi poolt koostatav energiaettevõtete indeks langenud madalamale tasemele alates 2011. aasta lõpust (indeksi viimase 12-kuu tootluseks on -13% dollaris ja -4% euros). Võrdlusena, kogu alla investeerimisjärgu võlakirjade turgu peegeldava indeksi viimase 12-kuu tootluseks on samal ajal -0,3% dollaris. Märkusena, kollase joonega on graafikul ära toodud toornafta (WTI) hinna graafik.
Allikas: Bloomberg
Bloombergi USA ettevõtete alla investeerimisjärgu võlakirjade tulusus on samal ajal tõusnud 7,5% peale ning turust umbes 20% moodustava USA energiaettevõtete alla investeerimisjärgu võlakirjade tulusus koguni 11,5% peale. Alloleval joonisel toodud Bank of America Merrill Lynchi USA alla investeerimisjärgu võlakirjade keskmine tulusus on tõusnud 7,3% peale juunikuus tehtud kõigi aegade madalaima taseme ehk 5,19% pealt. Märkusena, viimane tegi hiljuti suurima nädalaajalise tõusu viimase kolme aasta jooksul.
Allikas: USA Föderaalreserv
Samal ajal on kõrge tulususega energiaettevõtete võlakirjade ja USA valitsuse võlakirjade tulususe vahe kerkinud üle 800 baaspunkti. Kogu kõrge tulususega USA võlakirjade ja USA valitsuse võlakirjade tulususe erinevus on aga umbes 550 baaspunkti.
Kui nafta (WTI) hind peaks järgmised kolm aastat püsima alla 65 dollarit barrelist, siis J.P. Morgani hinnangul peaks see järgnevate aastate jooksul kaasa tooma kuni 40% energiasektori alla investeerimisjärgu võlakirjaemitentide maksejõuetuse. Kui aga energiasektori ettevõtted hakkavad maksejõuetuse vältimiseks kulusid kärpima ning varasid müüma, võib J.P. Morgani hinnangul maksejõuetute alla investeerimisjärgu emitentide osakaal langeda 40% pealt 20-25% peale.
Samas aga on järgmiste aastate jooksul suurema osa energiaettevõtete alla investeerimisjärgu võla lõppemist oodata alles 2017. aastal, kui tagasi tuleb maksta 13,7 miljardi USA dollari väärtuses võlga. Oluliselt suurem osa USA alla investeerimisjärgu energiaettevõtete võlakirju lõppeb aga 2021 ja 2022. aastal ning seda koguväärtusega veidi üle 80 miljardi dollari.
Energiaettevõtete väljavaateid tumedamaks muutnud nafta hinna langusega kaasnenud võla kallinemine on vähendanud ka uue võla emiteerimist. Kuigi USAs emiteeriti veel sellel aastal rekordiline 353 miljardit dollarit kõrge tulususega võlakirju, siis detsembris aeglustus uue võla emiteerimine madalamale tasemele alates 2011. aastast.
Samuti on suurenenud raha väljavool USA kõrge tulususega võlakirjafondidest – eelmisel nädalal kiirenes fondide mahu langus 1,9 miljardi dollari peale sellele eelnenud nädala 859 miljoni dollari pealt. Viimase nelja nädala jooksul on fondide maht vähenenud 3 miljardi dollari võrra (netos).
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
