Eesti on väike riik. Siin elavad 1,3 miljonit inimest suudavad aastaga luua majandusruumi, mille väärtus on 19 miljardit eurot. See summa on väiksem kui paljude Euroopa ettevõtete aastakäive.
Näiteks kulutas Volkswageni grupp 2013. aastal ainuüksi teadus- ja arendustegevusele 10 miljardit eurot. Seda on rohkem kui kõikide Eesti ülikoolide eelarved kokku, veelgi enam – seda on rohkem kui kogu Eesti riigi eelarve.
Oleme nii suured, nagu oleme, ja seepärast sõltub meie edu rohkem kui kunagi varem globaalsetest trendidest ning meil saab minna ainult nii hästi, kui osavalt me tabame, millises suunas maailmamajandus liigub ja millele panustada.
Rahvastik muutub
Väidetavalt sünnib maailmas iga minuti jooksul 150 inimest rohkem kui sureb, ja aastaks 2020 on ületatud 7,5 miljardi elaniku piir. Seejuures arenenud riikides elanikkond vananeb ja arenevates riikides nooreneb. Euroopas ja Jaapanis peab järjest vähenev töötajaskond toetama kasvavat vanemate inimeste hulka – aina suuremale osale elanikkonnast on vaja tasuda pensioni ja kompenseerida tervisekulusid. Euroopa Liidus kulutatakse juba täna ligikaudu kolmandik tervisekuludest inimestele, kes on vanemad kui 65 aastat, ehk vanusegrupile, mis kasvab arenenud riikides järgneva 10 aasta jooksul kõige kiiremini. Seevastu arenevates riikides töötavate inimeste hulk kasvab, mis kokkuvõttes suurendab ka nende riikide tarbimisvõimekust. Prognooside kohaselt ületab Brasiilia, Hiina, India, Indoneesia, Mehhiko, Venemaa ja Türgi ostujõud G7 riikide oma aastaks 2030.
Maailmamajanduse keskpunkt
Kui tööstusrevolutsioon nihutas maailmamajanduse keskpunkti Aasiast läände, siis praegu on toimumas vastupidine protsess. Maailma tootmis-, tarbimis- ja finantsvõimekus koondub Hiina ja India juhtimisel Aasia piirkonda, kus peaks juba viie aasta pärast elama üle poole maailma rahvastikust. 2008. aastal mööduti olulisest verstapostist, kui OECD-sse mittekuuluvate riikide energiatarbimine ületas esmakordselt OECD riikide tarbimise, peamiselt tänu arengutele Aasias.
Arenenud riikide vananeva rahvastiku ja kõrge võlataseme tõttu võib eeldada, et nende riikide majandused kasvavad mõõdukalt. Seevastu arenevates riikides hoogustab rahvastiku kasv linnastumisprotsesse ja sellega seoses ka infrastruktuuride arendamist. Aastaks 2025 prognoositakse globaalsetesse infrastruktuuridesse tehtavate investeeringute mahu kasvu 3 triljonilt eurolt 7 triljoni euroni, millest Hiina võtab enda kanda ca 60%. Euroopa kulutused kahanevad poole võrra ehk 10 protsendile. Aastaks 2020 globaalne keskklass peaaegu et kahekordistub, kasvades 1,8 miljardilt 3,2 miljardile. Suurem osa uuest keskklassist tuleb Hiinast, Indiast ja teistest Aasia riikidest. Seesama keskklass moodustab turu kogumahuga 4 triljonit eurot, milles Aasia regiooni tarbimisvõime ületab Põhja-Ameerika ja Euroopa kogutarbimist.
Sugude tasakaal
On veel üks grupp, kes langetab meie igapäevaelus järjest rohkem olulisi otsuseid ja määrab globaalseid tarbimisharjumisi – naised. Kuigi hetkel jääb naiste osakaal meestele alla nii tööjõuturul, ettevõtluses, poliitikas kui teaduses, siis tulevikus see vahe üha väheneb. Juba täna kontrollivad naised G7 riikides 2/3 ulatuses majapidamiskulutusi. Kui 1950. aastatel osales tööjõuturul kolmest naisest üks, siis 1990. aastatel juba viiest kolm. Kindel on, et naised on tulevikujuhid, kuna neid õpib praegu ülikoolides järjest rohkem. Ülikoolides sai naiste osakaal meestega võrdseks 1970. aastate keskel ja on sellest ajast alates ainult suurenenud, olles hetkel ligilähedaselt 60/40 naiste kasuks (Eestis on see number veelgi suurem).
Lisaks väheneb palgalõhe meeste ja naiste vahel, mis suurendab järjekindlalt naissoo ostujõudu. Prognoosi kohaselt ületab 2020. aastaks naiste teenistus globaalselt juba meeste oma. Ühe näitena võib tuua Inglismaa, kus 48% rikkusest omavad naised, aastaks 2025 usutakse see näitaja olevat juba 60%. Naiste soovide aimamine käib tihti üle jõu, vähemalt minul, kuid vaadates trende, peab iga globaalse haardega ettevõte järjest rohkem oma toodete ja teenuste arendamisel arvestama just naiste eelistustega ning leidma neile sobivaid lahendusi.
Seadmete evolutsioon
Iga tänapäevane ettevõte peab enda kohta informatsiooni pakkuma mingeid tehnoloogilisi kanaleid pidi – tehakse vägevaid veebilehti või kasutatakse sotsiaalmeedia võimalusi. 2014. aasta alguses muutus ettevõtlusmaastik igaveseks, kui USA-s ületas nutiseadmete ja nende rakenduste kasutamine info otsimisel internetist laua- ja sülearvutite kasutamist. Ettevõtetel kulus palju aega, et aru saada interneti võimalustest ja kasust, mida see võib endaga kaasa tuua. Täna on internetis tegutsemine iga ettevõtte toimimise oluliseks aluseks – alates igapäevaste protsesside haldamisest kuni turunduseni, müügist logistikani, rääkimata CRMprogrammidest ja klienditeenindusest.
Kätte on jõudnud aeg, kui tuleb astuda järgmine samm. Sõltumata sellest, kas ettevõtte fookuses on turundus, müük, sotsiaalmeedia, tarkvaraarendus või mõne muu teenuse osutamine – nutiseadmed on muutunud eelistatuimaks vahendiks nii töötegemisel kui suhtlemisel. Sellest, kui kiirelt ja efektiivselt organisatsioon plaanib, arendab ja juurutab kvaliteetse ning lihtsa nutitelefonilahenduse, sõltub ettevõtte homne konkurentsieelis. Homne päev on aga nutiseadmete päralt ja võidujooks teenuste kolimiseks mobiiltelefoni on juba alanud.
Eestis kurdame selle üle, et talendid lahkuvad välismaale ja me jääme justkui millestki ilma. Samas liiguvad maailma edukad ettevõtted teadlikult järjest mitmekesisema töötajaskonna suunas, värvates ühelt poolt uusi töötajaid väljastpoolt ja teisalt lähetades töötajaid väljapoole kodumaad. Järjest enam uuringuid näitab, et erirahvuselised meeskonnad on parandanud ettevõtete innovatsiooni- ja konkurentsivõimet. Peame leppima, et maailm toimib täna selliselt, et erinevus rikastab. Sama kehtib ka profispordis, kus tipptasemel jalgpalliklubid on tugevamad kui rahvuskoondised. Ükski Euroopa tippjalgpalliklubi ei koosne ainult ühest rahvusest mängijatest. Meie ülesanne ei ole muretseda niipalju selle üle, et oskustöölised lahkuvad. Pigem tuleks mõelda, kuidas luua keskkond, kuhu maailma andekamad ja parimad pead sooviksid tööle tulla. Olgu selleks siis mugavamate lennuühenduste loomine, soodne maksusüsteem, bürokraatlike piirangute lihtsustamine või e-residentsus.
Kõik need muutused toovad kaasa riske ettevõtetele, kes ei suuda kohaneda, teisalt aga loovad võimalusi neile, kes on paindlikud ja valmis muutuma. Kliendid muutuvad üha teadlikumaks ja ka tarbimisharjumused muutuvad järjest kiiremini. Selleks, et olla homseks valmis, tuleb igal ettevõttel analüüsida, kus regioonis ja milliste tarbijate hulgas on tema tootel või pakutaval teenusel tegelik kasvupotentsiaal.
Arko Kurtmann, LHV äripanganduse juht
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 2014.a neljandas numbris.
Tweet
