Aastalõpu peateema Leedus on euro tulek 2015. aasta jaanuaris. Aastaid kestnud võitlus eurotsooniga liitumiseks on end viimaks ära tasunud. Kuigi Leedu majanduses on märke jõulisest paranemisest, tuleb seni hakkama saada ebakindluse tingimustes.
Leedus loodetakse, et euro tulek suurendab riigi finantsstabiilsust ja meelitab ligi välisinvesteeringuid. Loomulikult on eelistatud, et võla asemel finantseeritaks kulutusi välisinvesteeringute arvel. Veelgi enam, tundub, et nüüd õnnestub leida lahendus ka ühele suurele „euro-ohule” – prognooside kohaselt ei tohiks inflatsioon järgmisel kahel aastal ületada 2 protsendi taset. Majanduskasv peaks jätkuma mõistlikus tempos – ennustatakse üle 3-protsendilist kasvu nii 2015. kui ka 2016. aastaks. Kuigi finantskriisini viinud mured said alguse ekspordist, mängib Leedu majanduse taganttõukajana nüüd põhirolli sisenõudlus.
Pangad paremas seisus
Leedu pangandussüsteem on uueks tõusutsükliks valmis. Pangad on puhastanud oma bilanssi ja liiga suuri riske võtnud krediidiasutused on läinud hingusele (SNORAS, Ukio bankas). Kuna turgu valitsevad stabiilsed Skandinaavia pangad, on kogu süsteemi riskid õnneks kontrolli all. Pangad teenivad küll taas kasumeid, kuid laenuportfelli areng on pigem püsivalt loid. Esiteks on pangad varasemast ettevaatlikumad ja Leedu keskpank on karmistanud laenuandmise reegleid. Teiseks, ärisektor ja majapidamised kipuvad laenukoormust vähendama. Seega avaldab madalatest laenuintressidest tugevamat mõju turul valitsev ebakindlus, nii et investeeringuteks kasutatakse laenude asemel omavahendeid.
Lisaks sellele peaksid mitmed Leedu energiasektoris rakendatud reformid vähendama energia lõpphinda tarbijale ja andma seega täiendava positiivse tõuke Leedu majandusele. Näiteks vähendab uus vedelgaasiterminal sõltuvust senisest ühest kindlast gaasitarnijast ning uued elektriühendused integreerivad Leedut tugevamini lääne turgudega. Ka Leedu valitsusel on kodutöö tehtud – eesmärk vähendada riigieelarve defitsiit nullini aastaks 2016 tundub endiselt saavutatav.
Riskid
Vaatamata positiivsele väljavaatele tuleb arvestada ka mitmete riskidega. Leedu majanduskasvule esitavad lühemas perspektiivis kõige suurema väljakutse väliskeskkonnast tulenevad ohud. Esiteks, Vene-Ukraina konflikt. Venemaa on Leedu peamine ekspordipartner (eriti re-ekspordi osas) ja kolmest Balti riigist oleme me Vene turust kõige sõltuvamad. Hinnanguid on mitmeid, kuid Venemaa poolt ellu kutsutud sanktsioonid võivad Leedu majanduskasvu vähendada 0,5–1 protsendi võrra ning läbivalt kardetakse täiendavaid sanktsioone. Teisalt sunnivad Euroopa Liidu majanduskasvu hädad meie eksportööre otsima uusi turgusid. Jooksvad majandusnäitajad regioonis on Euroopa keskpanga püüdlustele vaatamata üsna pettumust valmistavad.
Veelgi enam, keskpikas ja pikas vaates seisab Leedul ees väljakutseid nii tööjõuturu kui ka sotsiaalkindlustussüsteemiga. Kasvava majandusega ei tohiks kaasas käia kõrged töötusnäitajad. Kahjuks näitavad prognoosid, et töötuse määr jääb veel paariks aastaks kõrgemaks kui 10 protsenti. Osaliselt seletab seda struktuurse tööpuuduse kasv – tööandjatel on raskusi kvalifitseeritud tööjõu leidmisega. Mis puudutab sotsiaalkindlustussüsteemi, siis nagu teisedki vananeva rahvastikuga riigid puutub Leedu kokku sotsiaalkindlustuse rahastamise probleemidega – kasvav võlg tähendab riski tulevikus.
Kokkuvõtteks võib öelda, et loodetavasti muutub Leedu viimase finantskriisi tulemusena tugevamaks. Usun, et oleme õigel taastumisteel ja tõenäoliselt õigustab katsumusi kõige paremini kõrgem krediidireiting.
Saulius Lenauskas, LHV maaklertegevuse asejuht
*Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri nr 4/2014
Tweet
