Shutterstock
Nafta 60%-line hinnalangus möödunud aasta suvest on taas tekitamas kauplemisvõimaluse, mida viimati võis kohata 2008-2009 aastate majanduslanguse perioodil. Toona raporteeris Briti tabloidileht Daily Mail, et Inglismaa rannikul on ankrus suured, naftat täis tankerid, millede last iga päevaga väärtust kogus. Väidetavalt on kauplejad taas tankereid broneerimas, et lõigata kasu futuurilepingute hinnavahest.
Majanduskriisiga kaasnenud nõudluse alanemine tekitas olukorra, kus ühtäkki oli nafta pakkumise ja tarbimise vahel suured käärid, mis viis contango efekti tekkimiseni toornafta turul. See tähendab, et esines olukord, kus hinnad nafta kättetoimetamiseks tulevikus olid kõrgemad kui hetke turuhind. Nüüd, kuus aastat hiljem on taas tekkinud situatsioon, kus üha kasvav tootmismaht on tõstnud nõudlust mitte ainult maismaa mahutite järele, vaid ka supertankerite järele, mis võimaldavad hoiustada toornaftat merel kuni 12 kuud.
Selle, kas naftat on mõttekas hoiustada tankeritega, määrab ära just praeguste hindade ja tuleviku hindade vahe. Oluline on, et antud hindade vahe oleks piisavalt suur, et katta hoiustamiskulusid ehk tankeri rentimiskulud. Alles kuu aega tagasi veel nii soodsaid tingimusi ei esinenud, kui toorainete kauplemisega tegeleva Vitol juht Ian Taylor märkis detsembris, et tema arvates pole tingimused nafta hoiustamiseks tankerites ülemäära atraktiivsed. Kuid 2 miljoni barreli suurune päevase ülepakkumise prognoos käesoleva aasta esimeseks pooleks on hetke hindu veelgi survestanud, mis teeb nafta hoiustamise laevades üha huvitavamaks variandiks.
Reutersi andmete kohaselt on mitmed naftakauplemisega tegelevad ettevõtted viimasel ajal sõlminud pikaajalisi prahtimislepinguid suurtele alustele. Näiteks Vitol on broneerinud maailma ühe suurima tankeri TI Oceania ning 2 miljoni barrelise mahutavusega Maran Corona. Šveitsi ettevõte Trafigura on prahtinud Nave Synergy ning Shell on enda käsutusse saanud kaks suurt tankerit Xin Run Yang ja Xin Tong Yang. Iseenesest sõlmivad naftaettevõtted ka tavapärase äritegevuse käigus pikaajalisi rendilepinguid, mistõttu ei pruugi kõik mainitud alused olla nafta ladustamise eesmärgi peal väljas. Samas leiavad paljud kauplejad, et viimase aja pikaajaliste lepingute otsimise ja sõlmimise aktiivsus on tavapäratu.
ICE märtsikuu Brenti hind on kirjutamise hetkel ca $47 barrelist, samal ajal kui 2016. aasta märtsi lepingu kohaselt on võimalik toornaftast sellel hetkel vabaneda $58 eest barrelist ehk hetke ja aastase hinna vahe on $11 barrelist. Oletades natuke tagasihoidlikumat hinnavahet ca $8 barrelist ning 2 miljonit barrelit toornaftat mahutavat laeva, tähendab see, et aastaga genereerib strateegia tulu $16 miljonit. Päevadesse arvestatuna tähendab see ca $44 000 tulu ühe päeva kohta. Gibson Shipbrokersi andmetel maksab tankeri rent 12-kuuks vähem kui $40 000 päeva kohta ehk tegu on kasumliku ettevõtmisega. Tegu on oluliselt väiksema rendikuluga kui keskmiselt $60 000 - $70 000 päevas ning detsembris ulatus see näitaja koguni $97 000-ni päevas. Ligi kaks korda madalamat hinda on võimalik saada, rentides vanemaid ja suurema kütusekuluga tankereid.
2009. aastal hoiustati tankeritega ca 100 miljonit barrelit toornaftat, hetkel on see number kuskil 20 miljoni barreli kandis. 6 aastane tagune keskkond aga erines mõnevõrra tänasest. Nimelt olid toona laevade rendihinnad madalad ning laevaomanikud prahtisid oma laevu heameelega, et leevendada madalate rendihindade mõju. Hetkel on tegu aga tõusvate hindade keskkonnaga, mistõttu laevaomanikud ei pruugi olla huvitatud laevade pikaajalisest prahtimisest, kui nad just ei arva, et rendihinnad langemas on. Mõned analüütikud prognoosivad rendihindade langust, mis peaks ujuvaid ladusid juurde tooma. Teisalt arvatakse, et selles contango strateegias on seekord vähem osalejaid, sest pankade tooraineäri on järelvalveametite teravama pilgu all, mistõttu odavat finantseeringut leidub vähem.
Suurte, integreeritud naftatootjate kauplemisosakonnad, kellel on lihtne ligipääs erinevatele hoiustamisvõimalustele on tavapäraselt esimesed, kes antud strateegiat kasutama hakkavad. Mõned analüütikud on väitnud, et sellised tegijad nagu Shell ja BP saavad läbi kauplemisüksuste osa madalast hinnast tingitud käibest tagasi teenida. Samas on ühe suurema kogemusega kaupleja sõnul contango kauplemisvõtetest tulenev rahavoog sandikopikad selle kõrval, mis tuleneb näiteks nafta kaevandamisest. Tema sõnul tegu väikese taktikalise käiguga, mis võimaldab tekitada igapäevategevuseks natuke raha, kuid suuri ootamatuid kasumeid see endaga tavaliselt kaasa ei too.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
