Investeerimisel otsitakse sageli kiiresti kasvavaid riike ja regioone, kuhu raha paigutada. Vähem pööratakse aga tähelepanu sellele, kuidas majanduskasv aktsiaturge mõjutab ja millisel määral investorid sellest kasu saavad.
Esimese hooga tundub mõistlik eeldada, et aktsiaturud tõusevad enim regioonides, kus majandused kasvavad kiiremini. Ajalugu on aga näidanud, et seos majanduskasvu ja aktsiaturgude tootluse vahel puudub. Kummalisel kombel on viimasel kümnendil olnud aktsiaturgude ja majanduskasvu vahel isegi negatiivne seos. Aktsiate tootlus on olnud madalam riikides, kus majanduskasv on olnud kiirem. Nii näiteks on viimastel kümnenditel olnud üks kiireima kasvuga riike Hiina, kus keskmine majanduskasv jäi 10% juurde. Samal ajal oli Hiina aktsiaturgude reaaltootlus (inflatsiooniga korrigeeritud) negatiivne. Võrdluseks kasvas USA majandus aastatel 1970–2013 2–3% aastas, kuid aktsiaturgude aastane reaaltootlus jäi 5% juurde.
Miks kasv investoriteni ei jõua?
Esiteks võib tugev majanduskasv kajastuda kõrgetes ootustes ja kallites aktsiahindades. Teiseks tekitavad majanduskasvu ka ebaefektiivsed investeeringud, mis ettevõtetele pikas perspektiivis lisandväärtust ei loo. Laiemalt lahjendavad uued investeeringud sageli olemasolevate aktsionäride väärtust. Kolmandaks võib aeglasema kasvuga riikide börsidel olla suurfirmasid, kes laienevad edukalt välisturgudel. Neljandaks võib majanduskasvuga kaasneda palgatõus, mis mõjub negatiivselt ettevõtete marginaalidele.
Oluline on rõhutada, et riigi kõrgem majanduskasv võib küll aidata töötajaid, kuid kindlasti ei garanteeri see aktsiaturgudel head tootlust. Mineviku SKP kasvu asemel tasub investoritel alati laiemalt hinnata, millises kasvutsüklifaasis riigid asuvad. Lisaks paljudele muudele küsimustele on kindlasti oluline hinnata, kui jätkusuutlik on majanduskasv, milline on keskpankade rahapoliitika ja millised ootused kajastuvad aktsiahindades.
Kui antud küsimustele mõelda tänases kontekstis, võiks investorid leida huvitavaid ideid eelkõige arenenud riikide börsidelt. Hetkel veab arenenud riikide kasvu USA majandus. Tugeva sisetarbimise, kinnisvarasektori taastumise ja energiasektori kiire kasvu abil peaks USA majandus olema IMF-i hinnangul võimeline lähiaastatel kasvama 2–3%. USA föderaalreserv lõpetas küll äsja pikalt finantsturge toetanud varade kokkuostuprogrammi, kuid nõrk inflatsioonisurve peaks sealsed intressimäärad hoidma veel pikalt rekordmadalate tasemete lähedal. Tugeva majanduskasvu taustal oodatakse USA börsiettevõtetele lähiaastatel aktsiapõhiste kasumite kasvu kuni 10%. Just ettevõtete kasumite kasv on majanduse kasvufaasis peamine tegur aktsiahindade tõusu taga.
Euroopa vaevleb
Fondis LHV Maailma Aktsiad oleme USA-suunalised investeeringud positsioneerinud eelkõige strukturaalselt kiiresti kasvavasse USA tehnoloogiasektorisse ja finantssektorisse, millega panustame laiemalt USA majanduse suhtelisele tugevusele.
Euroopas on finantskriisist taastumine osutunud USA-ga võrreldes oluliselt vaevalisemaks. Euroopa peamine probleem on jätkuv vähene sisenõudlus, mida hoiab tagasi suur võlakoormus, kõrge tööpuudus ja geopoliitilised mured. Euroopa keskpank on küll astunud täiendavaid samme majanduse elavdamiseks, kuid siiani on need andnud tagasihoidlikke tulemusi.
Euroopa börsiettevõtete kasumi kasv on sel aastal nullilähedane, mis kajastub siinsete börside senises kehvas tootluses. Sama probleemi näeme ka Balti börsidel, kus börsiettevõtted on raskustes tulude ja kasumi kasvatamisega. Balti ettevõtteid peaks siiski toetama ettevõtete tugev rahavoog ja kõrged dividenditootlused. Oma fondi LHV Maailma Aktsiad oleme valinud eelkõige suuremad Balti börsiettevõtted, mille dividenditootlused on praeguste aktsiahindade juures 5–7%.
Kasv on aeglustunud
Madala majanduskasvuga lääneriikide taustal jätkavad arenguriigid kiirelt kasvamist, kuid paljudes suurtes majandustes, nagu Hiina, Brasiilia ja Venemaa, on kasv oluliselt aeglustunud. Kasvu jahtumise taga on eelkõige strukturaalsed põhjused (liigne sõltuvus toormehindadest, reformide puudumine, laenumahtude järsk kasv ja konkurentsivõime kadu). Kuna tegu on probleemidega, mida riigid ei lahenda üleöö, jääme arenevatele turgudele investeerimise osas hetkel ettevaatlikuks.
Kokkuvõttes tuleb eri riikidesse investeerimisel jälgida terviklikku pilti majanduses, mida pelgalt majanduskasvunumber ei kajasta. Seda iseloomustab ka tänane keskkond, kus hoolimata madalast majanduskasvust leidub huvitavaid investeerimisideid ka lääneriikides. Teisalt on kiiresti kasvavate arenevate turgude puhul oht komistada riikide otsa, kus investor paradoksaalsel kombel kasvust kasu ei saa.
Mikk Taras, LHV fondijuht
* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 4/2014
Artikkel on üksnes informatiivse eesmärgiga ega ole käsitatav investeerimisnõustamise, investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või kõrvalteenusena ning selle põhjal ei saa teha prognoose fondi finantstulemuste kohta. Fondi eelmiste perioodide tootlus ei garanteeri fondi järgmiste perioodide tootlust. Tutvu fondi prospekti ja investori põhiteabega lhv. ee/maailm ning küsi lisainfot meie asjatundjalt.
Tweet
