Shutterstock
Pärast 2008. aasta kinnisvarabuumi kaks korda majanduslangusesse vajunud Hispaania majanduses hakkasid 2014. aastal ilmnema märkimisväärsed paranemise märgid. Varasemalt ekspordist tugevalt sõltunud majanduse kasvumootoriks on aeglustuva inflatsiooni ja majapidamiste võlakoormuse vähenemise toel saanud eratarbimine.
2013. aastal alanud majanduse taastumine kiirenes Hispaanias 2014. aastal. Kui 2013. aastal vähenes Hispaania SKT 1,2%, siis keskpanga hinnangul võis riigi majandus 2014. aastal kasvada 1,4% aastasel baasil. 2014. aasta kolmandas kvartalis kiirenes Hispaania majanduskasv 1,6% peale aastasel baasil võrreldes aastatagusega eelmise kvartali 1,3% pealt. Tegemist on viimase kuue aasta kiirema kasvutempoga. Samuti on tegemist märkimisväärselt kiirema kasvutempoga kui euroala 0,8% kasv võrreldes aastatagusega.
Euroala suurimate majanduste hulka kuuluvas on Hispaanias inflatsioon järjepidevalt alates 2012. aastast aeglustunud, muutudes 2014. aastal püsivalt negatiivseks. 2014. aasta detsembris vähenes tarbijahinnaindeks Hispaanias 1% võrreldes aastatagusega, olles juba väga lähedal 2009. aasta juulis tehtud rekordmadalale tasemele (-1,4%). Ühtlasi tähistas detsembrikuu langus viimase viie aasta suurimat langust. Deflatsiooni tekkele on kaasa aidanud energiahindade odavnemine.
Hindade odavnemine on aga Hispaania tarbijaid ostma meelitanud – pärast kolm aastat kestnud vähenemist hakkas eratarbimine Hispaanias 2014. aastal taas kasvama (vt allolev joonis). 2014. aasta kolmandas kvartalis kiirenes eratarbimise kasv 2,7% peale võrreldes aastatagusega eelmise aasta -2,1% pealt. Kui juulis prognoosis Hispaania valitsus, et eratarbimine kasvab 2014. aasta 12-kuu lõikes 1,6% võrreldes aastatagusega, siis nüüd on ootuseks juba 2,3%. Lisaks sellele, et eelmise aasta kasvuks oodatakse veidi üle 2%, peaks näitaja samas tempos kasvama ka 2015. aastal (Hispaania keskpank ootab kasvuks 2,6%). Võrdlusena, 2013. aasta 12-kuu kokkuvõttes vähenes eratarbimine 2,3%.
Allikas: Eurostat
Nagu allolevalt jooniselt näha on varasemalt tugevalt ekspordist sõltunud Hispaania majanduse kasvumootoriks saanud eratarbimine – kui 2013. aastal mõjutas eratarbimine Hispaania SKT-d negatiivselt (-2,7 protsendipunkti), siis keskpanga hinnangul peaks 2014. ja 2015. aastal mõju olema positiivne (mõlemal juhul +2,1 protsendipunkti). Samas aga jäi 2014. aastal Hispaania keskpanga prognooside kohaselt ekspordi kasv impordile alla, mis tähendab seda, et esmakordselt alates 2007. aastast mõjutas netoeksport Hispaania SKTd negatiivselt (mõjutades 2014. aastal SKT kasvu -0,8 ning 2015. aastal -0,2 protsendipunkti).
Allikas: Euroopa Komisjon
Tarbimist on aidanud elavdada majapidamiste laenukoormuse vähenemine, kuigi viimase kasvutempo aeglustus 2014. aasta lõpus (laenumaht vähenes 3,9% võrreldes aastatagusega ehk 757,2 miljardi euro peale). Võrdusena, 2011. aasta lõpus oli Hispaania majapidamiste laenukoormus 867,9 miljardit eurot, vähenedes 2,4% võrreldes aastatagusega. Vaatamata sellele on erasektori laenukoormus endiselt suur, moodustades 206% SKTst (2014. aasta aprilli andmed). Märkusena, kolm aastat tagasi oli osakaaluks 230%. Hispaania majapidamiste laenukoormuse muutus võrreldes aastatagusega:
Allikas: Hispaania keskpank
Hispaanlastes suurendab optimismi ka tööpuuduse vähenemine - 2013. aasta esimeses kvartalis rekordilise 26,9% peale tõusnud töötuse määr langes 2014. aasta kolmandas kvartalis 23,7% peale. Samuti oodatakse 2014. aastal Hispaania tööhõivelt peaaegu 1% kasvu võrreldes aastatagusega, mis oleks märkimisväärne paranemine võrreldes 2013. aasta -3,3% vähenemisega. Selle kõige taustal on kasvanud ka hispaanlaste tarbijausaldus, mis on viimase seitsme aasta kõrgemal tasemel.
Tweet
