Shutterstock
Kui globaalselt nõnda oluline tooraine, nagu seda on nafta, langeb seitsme kuuga rohkem kui poole võrra, ei ole tavaline näha kasvanud huvi märkide vastu, mis viitaks turu võimalikule põhjale, et lõigata kasu avanenud võimalustest tooraineturul või energiasektoris laiemalt. Nafta (WTI) viimase kahe nädala 13% tõus pakub kahtlemata mõtlemisainest.
Lisaks sisuliselt igapäevaseks muutunud uudistele, mis räägivad energiasektoris kapitalikulutuste vähendamisest ja töötajate vallandamisest, on järjest valvsama pilgu alla võetud Baker Hughesi iganädalased ülevaated aktiivsetest puurtornide arvust Ühendriikide naftaväljadel. Kuna OPEC jääb kindlaks oma senisele seisukohale praeguste hinnatasemete juures tootmismahtu mitte vähendada, on Ühendriigid muutunud potentsiaalseks võtmeks naftaturul nõudluse ja pakkumise tasakaalu taastamisel.
Baker Hughesi raport näitas viimasel nädalal aktiivsete puurtornide arvu kahanemist 83 võrra 1140ni, olles oktoobri tipust ehk 1609 pealt kukkunud juba ligi 30%. Mida vähem on puurimisseadmeid töös, seda väiksem peaks järelikult olema ka huvi musta kulda maapinnast ammutada ning see võiks omakorda toetada nafta hinda.
Aktiivsete nafta puurtornide arv Ühendriikides (Baker Hughes)
FT artiklis juhiti hiljuti aga tähelepanu põhjustele, miks ei tohiks sellise järeldusega kiirustada. Esiteks ei esinda statistka puurkaevude arvu, vaid masinat, mida selle tegemiseks kasutatakse. Seega tuleks sealt välja lugeda ettevõtte huvi naftat otsida, mitte otseselt muutust tootmises. Teiseks pole kõik puurimisseadmed ühesugused. Ettevõtted võivad seisatada vähemproduktiivsemad seadmed ning hoida töös tõhusamaid (horisontaalne vs vertikaalne puurimine).
Loetelule võib täendavalt lisada veel selle, et puurimiseadmetega on loodud puurkaevude tagavara, kust pole veel jõutud naftat ammutama hakata. Seega puurtornide arv võib küll oluliselt väheneda, aga teatud punktini pehmendab mõju toodangule aktiivseks muutuvate puurkaevude arv.
Sarnasele narratiivile viitab ka Ühendriikide valitsuse energiasektori statistika ja analüüsiga tegeleva EIA (Energy Information Administration) seisukoht, et töös olevate puurimisseadmete arv võib väheneda, ent sellest hoolimata peaks nafta tootmine USAs edasi kasvama, hoides globaalset naftaturgu tasakaalust väljas (juhul kui me ei näe prognoositust suuremat nõudluse kasvu või OPEC otsustaks ootamatult hinnasõjas järgi anda). See jätab nafta hinna languse suhtes jätkuvalt haavatavaks.
Tehnilisest küljest vaadates on viimaselt graafikult näha, et WTI aktiivne futuur jõudis pikaajalise toetustaseme juurde, millest võib olla tingitud ka praegune ulatuslik päevasisene volatiilsus, kuna tase mõjub väga ahvatleva kutsena tõmmata pärast pöörast langust hetkeks hinge ning iga väiksematki viidet nafta pakkumise võimalikule vähenemisele võetakse kui pöördelist sõnumit.
Nii nagu paljud teised finantsinstrumendid, juhindub ka nafta fundamentaalnäitajate, ootuste ja emotsioonide kombinatsioonist. Ootused ja ka tehnilised põhjusd (näiteks lühikeste positsioonide katmine) võivad küll pakkuda kergendusrallit aga selleks, et tõus osutuks jätkusuutlikuks, on vaja muutust nafta nõudluses ja/või pakkumises, kuid seal pole me veel tulemustega pöördeid näinud. Isegi kui nafta liigub tagasi üle 60 dollari taseme, on uks endiselt avatud riskile, et see jääb ajutiseks kosumiseks. Kuid näib, et 44-45 dollari tasemest on saanud vähemalt tugev toetus, millest läbi vajumine pööraks nafta tõusuteesi peapeale.
Nafta (WTI) futuur
Allikas: Bloomberg
Tweet
