Shutterstock
Märtsiga jõuab kätte kauaoodatud aeg, mil Euroopa Keskpank alustab eurotsooni majanduse stimuleerimist läbi laiendatud varade ostuprogrammi, kulutades kuus 60 miljardit eurot ning kokku ligikaudu 1,1 triljonit eurot. Millise riigi valitsus võiks sellest kõige suuremat kasu lõigata?
Euroopa Keskpangal saab järgnevate kuude jooksul olema oluline roll võlakirjaturu nõudluse poolel, mis ähvardab tagajärjena survestada tulususi ning muudab valitsuste jaoks laenamist odavamaks. Kuid kõik riigid ei võida programmist võrdselt, kasvõi juba seetõttu, et Eestis näiteks puudub üldse säärane turg. Samuti võib mõju olla seda suurem, mida mahukama osa EKP euroala riigi võlakirjaturust soetab.
Raha jaguneb eurotsooni riikide vahel vastavalt kapitaliosalusele Euroopa Keskpangas. Seetõttu kulutab EKP kõige suurema summa Saksamaa valitsuse võlakirjade kokkuostuks, kuna Bundesbanki osalus EKP kapitalist on 25,72%, järgnevad Prantsusmaa keskpank 20,26%ga ja Itaalia keskpank 17,59%ga.
Rabobanki andmetel saab ka suhtelises võrdluses Saksamaa valitsuse võlakirjadele kulutatav summa olema turu mahust kõige kõrgem. Aga arvestades Saksamaa tugevat fiskaalpositsiooni ning juba nullilähedaseks muutunud tulususi, ei pruugi järellainetuse efekt olla nõnda tugev nagu järjekorras järgmise riigi ehk Portugali puhul.
Allikas: Rabobank
Portugali võlakoorma ja SKP suhe on eurotsooni riikidest Eurostati andmetel kolmandaks kõrgeim ehk 131,4% (Kreeka 176% ja Itaalia 131,8%) aga suur osa kriisijärgsest võla kasvust tuleneb IMFi ja ELi finantsabist ning tegelik võlakirjaturg on suhteliselt väike. Sestap moodustab EKP poolt Portugali valitsuse võlakirjade ostuks eraldatud raha järelturu mahust võrdlemisi koguka osa, Rabobanki hinnangul 21,6% ehk 20,7 miljardit eurot.
Võrreldes näiteks 2014.a alguse 5,8%ga on Portugali valitsuse 10.a võlakirja tulusus langenud praeguseks 1,8%ni ning erinevus Saksamaa võrdväärse pikkusega võlainstrumendi 0,33% tulususega võib edaspidi tänu keskpanga ostudele veelgi väheneda.
Portugali ja Saksamaa valitsuse 10a võlakirjade tulususte erinevus (baaspunkti)
Allikas: BLoomberg
See tähendab, et Portugali valitsus saab juba täna investoritelt laenata raha pikema tähtajaga madalama intressi juures, võrreldes keskmiselt 3,5%ga, mida erinevate meediaväljaannete kohaselt kannab IMFi käest saadud laenuosa. Madalamatest intressidest kasu lõigates kavatseb riik alustada märtsist võlakohustuse ennetähtaegse tagastamisega, hoides nõnda kokku intressikulude pealt ning tekitades ruumi vähendamaks fiskaalsurvet majandusele.
Tugevam rahanduslik seis ning jätkusuutlikum võlastruktuur võivad anda ka reitinguagentuuridele põhjuse kergitada uuesti riigi krediidireitingut. Standard & Poor’s kinnitas neli kuud tagasi BB reitingu ning hindas väljavaadet stabiilseks, samas kui Fitch tõstis väljavaate positiivse peale. Hetkel jääb Portugali krediidireiting kahe pügala võrra alla investeerimisjärgu taseme, naasmine kõrgemasse liigasse tõstaks riigi tagasi erinevatesse võlakirjaindeksitesse ning tooks automaatselt kaasa täiendavat ostuhuvi. Reutersi andmetel vaatab S&P Portugali krediidireitingu üle 20. märtsil, nädal hiljem teeb seda Fitch ning 8. mail Moody’s.
Tweet
