Andres Viisemann: Pensioni kogumise pikaajaline tulemus

Olen minevikus korduvalt kirjuta­nud LHV pensionifondide investeerimis­strateegiast, õigemini sellest, kuidas strateegia on aastate jooksul kujunenud reaktsioonina muutustele globaalses ja kohalikus majanduskeskkonnas. Ma ei usu „osta ja hoia” strateegiasse, sest kõik perioodid ei ole investeerimiseks ühtviisi head. Mõnel perioodil on kasulikum osta ja teisel müüa. Selleks, et saavutada pikaajalist kõrget tootlust, tuleb vältida suuremaid kaotusi. Keerulistel aegadel või perioodidel, kui hinnad on kõrged, tuleb vähendada riski ja likvideerida investeeringuid ehk tuua raha „korraks koju”.

Kõik turundussõnumid, mida LHV on minevikus ka­sutanud, on ka täna meile olulised. Kõige esimene sõnum LHV pensionifondi­de tutvustamisel oli „Mõtle iseseisvalt”. Hilisemad kampaaniad viitasid LHV pensionifondide kõrgele tootlusele, nagu „Kõige kõrgemad tootlused pen­sionifondide ajaloos” ja „Pensionikogumisel loeb tulemus”. Kuid seaduse­muudatused tegid tootluste esiletoomise raskeks, pea­aegu et võimatuks. Järgmi­sena rääkisimegi LHV pen­sionifondide kasvavalt aktiivsest rollist Eesti ma­janduses – viitega, et ka kohalikule turule tehtavate investeeringute eesmärk on endiselt kõrge tootlus.

Mõtleme iseseisvalt

Püüan endiselt säilitada kriitilist mõtle­mist ja vältida karjaga kaasas jooksmist. Arenenud tööstusriikide keskpankade rahapoliitika on finantsinvestoritele olnud tõeline kingitus. Aktsiate, võlakir­jade ja ka kinnisvara hinnad on tõusnud mitmel pool maailmas rekordtasemele. Kas aga saab pidada jätkusuutlikuks olukorda, kus varade hinnad ei sõltu enam vara fundamentaalsest väärtusest, vaid hoopis keskpankade rahapoliitikast? Ei ole ju normaalne, kui investoreid ei huvita enam ettevõtete majandustulemu­sed ning majandusaruannete analüüsi­mise asemel lahatakse peensusteni iga keskpanga presidendi poolt lausutud sõnu. Ostetava kauba kvaliteet ei ole enam tähtis. Investeeritakse vaid plaani­ga kaup tulevikus järgmisele „hullule” edasi müüa. Vaatamata sellele, et nimeta­tud strateegia toimib, tuleb tunnistada, et see on üsna hullumeelne. Keskpangad unistavad, et finantssüsteemi pumbatav raha jõuaks reaalmajandusse, kuid need triljonid eurod ja dollarid on endiselt lukustatud finantsturgudele, ajades olemasolevate varade hindu vaid üles. Selle asemel, et otsida uusi kanaleid reaalmajanduse ergutamiseks, pumba­takse finantsturgudele jätkuvalt triljo­neid. Ja mull aina paisub, sest sisse voolab rohkem, kui välja läheb. Finants­investorid ahmivad kokku järjest kalline­vaid varasid, kuid ettevõtete juhid ei julge teha uusi investeeringuid seadmetesse, tööjõudu ega arendusse. Ettevõtted võtavad küll laenu, kuid kasutavad laenuraha pigem olemasolevate aktsiate tagasiostmiseks kui tegevuse laiendami­seks. Laenamine pole kunagi olnud odavam kui täna. Tänu sellele aga püsivad elus ka viletsad ettevõtted, kes pigem solgivad turgu. Peaaegu kõikjal maailmas kasvab laenukoormus täna kiiremini kui tulud – sellega koos kasvavad ka riskid. Keskpankade tegevus oli õigustatud kriisi haripunktis, kui see stabiliseeris finantsturge, kuid pikaajali­ne null-intressimäärade poliitika tekitab omakorda uusi riske.

Investeerime Eestisse

Eks ka mina püüan fondijuhina saada oma osa keskpankade jagatud kingitu­sest, olles investeerinud siiski olulise osa pensionifondide portfellist nii aktsiatesse kui kinnisvarasse. Olen aga pidevalt valmis, et see pidu ühel hetkel lõppeb.

Vaatamata sellele, et Eesti rahvaarv ka­haneb ja ka meie majanduskasv on pea olematu, näen ma väärtust kohalikule tu­rule tehtud investeeringutes, eriti kui võt­ta arvesse hinnatasemeid ja investeerin­gutega kaasas käivaid riske. Nagu mujal maailmas nii on ka Eestis intressimää­rad rekordmadalal. Aga et meil sisuliselt puudub kapitaliturg ning rahvusvahelise „suure raha” jaoks on Eesti liiga väike ja ebalikviidne, siis on ka kohalike varade hinnatase üsna mõistlik, eriti kui võtta arvesse riske.

Investeeringute puhul on kõrge võla­koormus pea alati üks suurim riskifaktor. Eesti riigi, ettevõtete ja ka kodumajapida­miste võlakoormused on aga rahvusvahe­lises kontekstis pigem madalad. See, et Eesti ei paku huvi välisinvestoritele, mind ei heiduta. Miks peaksid välisinves­torid meie vastu huvi tundma, kui me ise ei ole aktiivsed ja edasipüüdlikud? LHV plaanib olla investorina aktiivne ning mõneski olukorras katalüsaator, kes pa­neb asjad liikuma ja teenib oma osa loo­dud väärtusest.

Kogumisel loeb tulemus

LHV on oma klientidele alati kinnitanud, et investeerimise puhul on kõige tähtsam tulemus. Siit ka meie sõnum „Pensioni­kogumise puhul loeb (ainult) tulemus”. Minu peamine eesmärk on saavutada klientidele võimalikult kõrge pikaajaline tootlus, mis ületaks inflatsioonitempot ehk tarbijahindade kasvu. Nii majandus kui väärtpaberiturud on tsüklilised. Tsükli tipus investeerimisel on minevi­kutootlus küll kõrge, kuid oodatav tootlus madal. Riskidega on vastupidi. Tõusupe­rioodi jooksul realiseerunud risk on tsükli tipus madal, sest kõik on seni läinud hästi. Kuni hetkeni, mil hinnad ootamatult langevad ning risk kasvab järsult ja väga kiiresti. Ma ei hulluta ennast mõttega, et suudan turu tippusid või põhjasid ette näha. Küll aga olen veendunud, et tänaste investeeringute puhul on oodatavad tootlused madala­mad ja riskid kõrgemad, kui need olid aasta tagasi. Seetõttu olen ma ka järk-jär­gult pensionifondide riske vähendanud. Pikaajalist kõrget tootlust saab saavutada vaid suuremaid kaotusi vältides.

Andres Viisemann, LHV pensionifondide juht

Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 1/2015. NB! Paberväljaandes on eksituse tõttu graafiku juurde märgitud SEB Progressiivse fondi asemel SEB Energilise pensionifondi andmed. Vabandust eksituse pärast.

Fondi eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet fondi järgmiste perioodide tootluste kohta.

Fondide kahe, kolme ja viie kalendriaasta keskmised tootlused on järgmised (protsentides):

- LHV Pensionifond L: 3,15; 6,69 ja 5,52.
- Swedbank Pensionifond K3 (kasvustrateegia): 5,04; 7,05 ja 5,56.
- Kohustuslik Pensionifond Danske Pension 50: 5,63; 6,84 ja 4,73.
- SEB Progressiivne Pensioni­fond: 4,14; 4,92 ja 3,79.

Andmed on esitatud pensio­nifondide tegevuse esimese täiskalendriaasta algusest (s.o 31.12.2002) viimase lõpuni (s.o 31.12.2014.).

Nordea Pensionifond A tule­musi graafikul ei ole, sest fond alustas tegevust hiljem.

Esitatud teave ei ole inves­teerimissoovitus või -nõusta­mine ega üleskutse väärtpa­beritehingute tegemiseks.

Tutvu põhjalikult LHV pensio­nifondide prospekti ja selles täpsustatud riskidega. Vaja­dusel pea nõu asjatundjate­ga. Vaata lisainfot ja pros­pekti lhv.ee/pension.

LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus.

Tweet