Shutterstock
Kui Ameerikas on keskpanga võlakirjade ostmise programm lõppenud, siis Euroopas on see alles hoogu sisse saamas. Lisaks nii keskpanga poolt tekitatud (euro nõrgenemine, intresside võimalik tõus USAs) kui ka muudele teguritele (madalamad ettevaatavad valuatsioonikordajad) on Euroopa aktsiad investorite silmis USA aktsiatest atraktiivsemaks muutnud.
Kui USAs lõppes keskpanga võlakirjade ostmise programm 2014. aasta oktoobris, siis Euroopas tegi keskpanga president Mario Draghi kvantitatiivse lõdvendamise plaani avalikuks 2015. aasta 22. jaanuaril. Euroala valitsuste võlakirju hakati ostma aga veidi hiljem, täpsemalt 9. märtsil. Vaatamata sellele hakkas raha Euroopa aktsiafondidesse voolama kohe - Markiti andmetel lisandus ainuüksi 22. jaanuarit sisaldava nädala jooksul Euroopa ETFidesse 3,4 miljardit eurot, mis on seniajani tugevaim tulemus. Ühtlasi on raha juurdevool jätkunud pidevalt ka pärast seda.
Euroopa keskpanga 1,1 triljoni euro suurune võlakirjade ostmise programm, mis on toonud võlakirjade tootlusi allapoole (ehk vähendanud võlakirjade atraktiivsust investorite jaoks) ning nõrgendanud eurot, on meelitanud Euroopa aktsiaturgudele rekordkoguses investorite raha. Investeerimisfonde ja ETFe katva EPFR Globali andmetel on alates 2015. aasta algusest Euroopa aktsiafondidesse lisandunud 33,6 miljardit eurot, mis on ühtlasi ka uus rekord pärast 30,2 miljardi euro lisandumist 2014. aasta esimeses kvartalis. Samal ajal on USA aktsiafondidest välja voolanud 33,6 miljardit dollarit (31,8 miljardit eurot).
Ühtlasi on see ümber muutnud eelmise aasta teises pooles valitsenud trendi, kus toimus raha väljavool (nii aktiivselt kui passiivselt juhitud) Euroopa aktsiafondidest USA aktsiafondidesse.
Deutsche Banki andmetel on alates 2015. aasta algusest globaalsetesse aktsiafondidesse raha sisse voolanud 0,2% varade mahust, samal ajal kui Lääne-Euroopa aktsiafondidesse on lisandunud raha 3,7% ulatuses varade mahust. See on tulnud nii USA aktsiafondide (millest on alates 2015. aasta algusest välja voolanud 1,1% varade mahust) kui ka arenevate turgude aktsiafondide arvelt (millest on alates aasta algusest välja voolanud 1% varade mahust). Võrdlusena, 2014. aasta kokkuvõttes voolas Lääne-Euroopa aktsiafondidesse uut raha 2% ulatuses varade mahust. Alloleval joonisel on näha raha sissevoolu kiirenemine Lääne-Euroopasse (ja Aasiasse) alates 2015. aasta algusest, samal ajal kui USA ja arenevate turgude aktsiafondidest liigub raha välja.
Allikas: EPFR Global
Raha voolu USAst Euroopasse ei ole takistanud ka see, et euro nõrgenemine vähendab dollari-investorite tootlust. Märkusena, euro on dollari suhtes viimase 12-kuu jooksul odavnenud 22,5%, lähenedes järk-järgult pariteedile. Alates selle aasta algusest eurodes märkimisväärse 21% tõusu teinud Saksamaa DAX aktsiaindeks on dollaris tõusnud 7%. Ühtlasi kerkis Saksamaa aktsiaindeks hiljuti kõigi aegade kõrgemale tasemele, ületades 12 000 punkti taseme. Samal ajal on USA S&P 500 aktsiaindeks dollarites kerkinud vaid veidi üle 1% (eurodes tuleb tõusuks siiski umbes 15%). S&P 500 ja DAX aktsiaindeksite viimase 12-kuu graafikud:
Allikas: Bloomberg
Tweet
