Veebruaris andis Läti finants- ja kapitalituru komisjon LHV Pangale loa filiaali asutamiseks Lätis. LHV-st sai seega 11. krediidiasutuse filiaal Läti pangandusturul ja ühtekokku 28. pank Lätis.
Miks just nüüd?
Asjaolusid arvestades võib ajastus Läti pangandusturule sisenemiseks olla väga õige. Ülemaailmne pangandusmaastik ja ka kohalik pangandus Baltikumis teeb läbi muutusi. EY „Globaalse panganduse ülevaate” järgi on traditsiooniliste pankade jaoks lähitulevikus suurim väljakutse konkureerimine sektoriväliste uuendusmeelsete ettevõtetega, kes pakuvad uutel tehnoloogilistel lahendustel põhinevaid teenuseid ja viivad ellu erinevaid äriplaane. Teenused liiguvad üha enam elektroonilistesse kanalitesse ja seega tiheneb konkurents tavapankade jaoks. Seda on näha ka Lätis, kus juba 90% maksetest tehakse elektrooniliselt ning pangad on sunnitud sellele tendentsile kohanduma kontorite sulgemise ja kulude optimeerimisega. Tänu oma uuendusmeelsusele võib LHV Pangal avaneda häid võimalusi.
Lähtudes EY ülevaatest võib öelda, et pangakontorid muutuvad kohast, kus tehakse igapäevapanganduse toiminguid, pigem konsultatsioonikeskusteks ning nutitelefonidest saavad digitaalsed rahakotid. Viimast on märgata ka 2014. aasta tulemuste põhjal, kuna Läti pankadel õnnestus säilitada kasumlikkus laenuportfellide vähenemisele vaatamata. Laenuportfellide vähenemine on tänase seisuga siiski lõpule jõudmas ja stabiliseerumas.
LHV-l on juba pikka aega olnud ambitsioon laiendada oma tegevust Lätis, kuid just eurole üleminek eelmisel aastal ja asjaolu, et nii Eesti kui ka Läti on osa Euroopa ühtsest maksesüsteemist, muudab filiaali avamise täna väga otstarbekaks. Seni on LHV Pank tegutsenud Lätis piiriülese teenusepakkujana ja pakkunud klientidele eelkõige investeerimisteenuseid. Nüüd on plaanis turule tuua ka hoiused, maksed ja pangakaardid.
Eurole üleminekuks valmistusid Läti pangad kauem kui aasta. Kuigi kardeti, et euro toob endaga olulise hinnatõusu, aitas tagasihoidlik inflatsioon kaasa pehmele üleminekule. Tarbijatele oli see hea uudis, kuid kahjuks jäid täies ulatuses täitumata ka ootused, et euro tulek meelitab Lätisse suurema hulga väliskapitali. Siiski võib tõdeda, et üldist majandusarengut on otseselt toetanud eurost tingitud säästude suurenemine. Läti Panga andmeil on esimene euro-aasta võimaldanud Lätis valuutavahetuse arvelt kokku hoida 70 miljonit, maksetelt 100 miljonit ja 50 miljonit ka välisvõla teenindamiselt.
Läti pangandus 2014. aastal
Teine märkimisväärne, kuid mitte nii positiivne areng eelmisel aastal oli uus maksejõuetuse seaduse eelnõu, mis võimaldab eraisikutel võlast vabaks saada (k.a eluasemelaenust). Muudatus puudutab küll vaid laenulepinguid, mis sõlmitakse pärast seaduse vastuvõtmist märtsis, kuid mitmed pangad reageerisid seadusemuudatusele, tõstes kodulaenude minimaalset omafinantseeringut 30 protsendini. Septembri lõpu seisuga oli eraisikute eluasemelaenude maht 4,8 miljardit eurot ja see moodustas kolmandiku kogu pangandussektori laenuportfelli mahust.
Vahetult enne uue seaduse vastuvõtmist on tekkinud arutelu selle üle, kas lubada laenutaotlejatel valida, kas nad soovivad kõnealust punkti oma lepingusse. Peagi selgub, kas valikuvõimalus tekib või mitte. (toim. Veebruari lõpus kinnitas Läti seim muutuse, millega kodulaenudele kohaldatav «võtmed tagasi» laenupoliitika muutus vabatahtlikuks.)
Kui vaadata Balti riikide pangandussektori laenumahtusid, siis on laenuportfellide kogusumma kõigis riikides ligi 15 miljardit eurot. Kui võtta arvesse ka muud varad, on Läti panganduse kogumaht 29,4 miljardit eurot, Leedus on varade kogumaht 23,1 miljardit ja Eestis 20,5 miljardit eurot. Kapitaliseerituse järgi edestab Läti 2,9 miljardi euroga Eestit (2,7 miljardit eurot) ja Leedut (2,6 miljardit eurot).
Kuigi tänasel Läti pangandusturul tegutsejate arvu võib võrdluses naaberriikidega pidada pigem kõrgeks, ei ole pärast taasiseseisvumist olnud hetke, kui krediidiasutuste arv oleks langenud alla 22. Peamine põhjus on Läti võrdlemisi laiaulatuslik mitteresidentidele suunatud pangandusäri. See väljendub Läti pankade deposiitides, mis eelmise aasta kolmanda kvartali lõpuks tõusid umbes 21 miljardi euroni, Eestis ja Leedus oli säästude maht vastavalt 14 ja 14,5 miljardit eurot. Mitteresidentide säästude maht moodustab umbes poole Läti pankade hoiustest.
Väljastpoolt Lätit pärit mitteresidentide teenindamine võimaldab pankadele kõrgemat kasumlikkust. Läti nelja suurema mitteresidentidega tegeleva panga omakapitali tootlus jääb vahemikku 15–35%. Eestis jäi kahe kõige kasumlikuma panga vastav näitaja 17% ja 24% vahele, Leedu kõige kasumlikuma panga omakapitali tootlus oli 13%.
Läti teenindab välismaalasi
Jõukate mitteresidentide kohalolu Läti pangandusturul kinnitavad mitmed märgid. Näiteks on Läti kahekümnest makseid pakkuvast pangast oma sularahaautomaatide võrgustik olemas vaid seitsmel. Samuti on välismaalasi teenindavad pangad andnud välja märksa vähem pangakaarte kui kohalike teenindamisele suunatud pangad, kuid hoiuste mahud pankades on võrreldavad. Suurem osa hoiustest mitteresidente teenindavates pankades on välismaistele juriidilistele isikutele kuuluvad nõudmiseni hoiused.
Viimase paari aasta jooksul on suuremad välismaalasi teenindavad pangad laiendanud oma tootevalikut selliste teenustega nagu investeerimine kulda ja kunsti ning erinevad nõustamisteenused. Mitmed pangad aitavad oma kliente ka ajutiste elamislubade hankimisel vastutasuna investeerimise eest kohalikku ärisse või kinnisvarasse. Selline võimalus on hinnangute kohaselt Lätisse meelitanud 350 miljonit eurot väliskapitali aastas. Möödunud septembrist tõsteti elamisloa saamiseks vajaliku kinnisvara- investeeringu miinimummahtu 250 000 euroni. Varem oli see summa kinnisvara asukohast olenevalt 140 000 või 70 000 eurot. Esialgsed andmed näitavad, et muudatus on oluliselt vähendanud ajutiste elamislubadega seotud kapitali liikumist.
Eelmise aasta lõpus võttis Euroopa Keskpank Läti finantsinspektsioonilt üle Läti kolme suurema panga järelevalve, üks neist on ka suurim mitteresidentide teenindamise mahu poolest.
Vaadates 2015. aastale on selge, et panganduses jätkub kulude optimeerimine, igapäevapangandus liigub endiselt elektroonilistesse kanalitesse ja mobiilipanganduse kasutamine hoogustub veelgi. Käesolevalt aastalt oodatakse ka, et aina rohkem pankasid lisab oma internetipanka ID-kaardi funktsionaalsuse, mis vähendaks laialt levinud koodikaartide ja PIN-kalkulaatorite kasutamist Lätis ja võimaldaks lepingute elektroonilist allkirjastamist. Balti riigid on selle aasta algusest rakendanud piiriülest ID-kaardi tuge, mis hakkab täielikult tööle aprillis. Tegemist on olulise sammuga kogu Baltikumi ettevõtluse jaoks. Kõike seda arvesse võttes on LHV oma teenustega heas seisus, et Lätis uusi kliente leida.
* Artikkel ilmus 26.02. LHV ajakirjas Investeeri 1/2015
Tweet
