Shutterstock
USA aktsiaturgude tootlus mõõdetuna S&P 500 indeksiga oli esimeses kvartalis tagasihoidlikud 0,4%. Kuus aastat kestnud pullituru tingimustes võivad tekkida mõtted, kas investorite himu USA avalike ettevõtete järele on tõesti lõpuks ometi kahanemas. Samal perioodil on Euroopa ja Aasia aktsiaturgude indeksid näidanud kahekohalise numbri suurusi tootlusi (kohalikes valuutades). Üsna pikale veninud pulliturg ja teiste regioonide keskpankade stiimulmeetmed, samal ajal kui räägitakse Fedi intressitõstmisest, võib investoreid tõesti ajada paremate karjamaade otsingutele.
Hoolimata eelmise nädala edukast GoDaddy (GDDY) IPOst, on ka USA esmaemissioonide turul vaiksemaks jäänud. IPOde turgu peetakse üldiselt heaks indikaatoriks investorite nõudlusele ning aktiivne ja kõrgete valuatsioonidega IPOde turg käib tavaliselt käsikäes eufooriaga tervel aktsiaturul. Renaissance Capital andmetel toimus esimeses kvartalis 34 IPOt mahuga $5,4 miljardit, mis on väikseimad näitajad vastavalt 2013. aasta esimesest kvartalist ja 2011. aasta kolmandast kvartalist. Isegi käesolevas tsüklis aktiivsusega silma paistnud tehnoloogiasektoris toimus kõigest 4 IPOt vs 14 aasta tagasi samal ajal.
Kuid samal ajal kui USA aktsiaturgudel käib vaikelu, siis börsiväliselt on aktiivsust märksa rohkem. Investorite isu erakätes olevate ettevõtete osaluste järele näib olevat üsna suur. Sellised tingimused on olnud soodsad alustavatele ettevõtetele, sest suur turuosaliste arv on tinginud selle, et kapitali eraturgudel on rohkem kui küll ning tihtipeale saadaval odavamalt kui avalikelt turgudelt. Lisaks on eraturgudel vähem regulatsioone ning puuduvad osanikud, kelle ainsaks kinnismõtteks on järgmise kvartali tulemused.
See on tinginud selle, et ettevõtted püsivad kauem börsilt eemal. National Venture Capital Association sõnul läks keskmisel ettevõttel 2013. aastal IPOni aega 7,4 aastat, samas kui 2000. aastal oli vastav näitaja 3,1 aastat. Tõsi, tehnoloogiamulliga võrdlus on ilmselt mõneti kohatu, mistõttu oleks targem vaadata pikemat perioodi. Florida ülikooli professori Jay Ritteri andmetel oli aastatel 1980-2014 riskikapitali osalusega ettevõtete mediaanvanus IPO ajal olnud 8 aastat ehk praegune näitaja on üsna selle lähedal. Märkusena, Ritteri andmete põhjal oli 1999. aastal mediaanettevõtte IPO vanus 5 aastat ja 2000. aastal 6 aastat.
Seda, et põhiline action toimub börsilt eemal on märganud ka mitmed riskifondid ja traditsioonilised aktsiafondid, mis ajalooliselt on raha paigutanud eranditult börsiettevõtetesse. Niimoodi on näiteks osade ameeriklaste pensionikontodes fondid, mis varasemalt omasid osalusi ainult suurtes ja küpsetes ettevõtetes nagu General Electric (GE), Ford (F) ja Coco-Cola (KO). Nüüd aga leidub nendes fondides riskantsemaid start-up investeeringuid Silicon Valley’st nagu Uber, Airbnb ja Pinterest.
Tugev konkurents noorte ja paljulubavate ettevõtete osaluste järele on viinud valuatsioonid kõrgustesse. Väidetavalt on riski- ning aktsiafondid, kes varasemalt ei kaalunud võimalustki soetada börsiväliste ettevõtete aktsiaid olnud nõus osaluste eest välja käima 15-18 kordset ennustatavat müügitulu. Viis aastat tagasi oli antud näitaja kõige kallimate ettevõtete puhul 10-12 korda. Möödunud aastal voolas USA idufirmadesse $59 miljardit, millest kaks kolmandikku said hilisemas kasvufaasis olevad ettevõtted. 62 ettevõtte puhul hinnati nende väärtuseks rohkem kui $1 miljard, mida on kolm korda rohkem kui 2013. aastal.
Wall Street Journali sõnul on välja kujunenud isegi nii-öelda mitteametlik turg, kus kaubeldakse kuumimate tehnoloogiaettevõtete tuletisinstrumentidega, kuna aktsiad on riskikapitalistide või ettevõtete töötajate käes, kellele on seatud müügipiirangud. Hinnad, millega tehinguid tehakse on aga ähmased pakkumised, kuna erakätes olevad ettevõtted hoiavad finantsinfo pigem enda teada. Näiteks kirjeldatakse juhtumit, kus üks finantsnõustaja paigutas 5% oma isiklikust portfellist Palantir Techonologies aktsiatesse. Võimalust ettevõttesse investeerida pakkus üks tuttav kaardilaua taga ning nõustaja tegi investeeringu ilma olulise finantsinfota ettevõtte kohta. Kommenteerides tehingut ütles ta, et ta peaks küll rohkem valuatsioonile rõhku panema, kuid loodab sellegipoolest, et investeering kahekordistub.
Idufirmadele algkapitali pakkuv Y Combinatori president Sam Altman aga arvab, et mullist rääkida ei saa ning on nõus kihla vedama, et 6 USA suurimat start-up’i – Uber, Palantir, Airbnb, Dropbox, Pinterest ja SpaceX, mis hetkel on väärt ca $100 miljardit, on 2020. aastaks väärt vähemalt kaks korda nii palju. Tema sõnul on varemgi meedia ning riskikapitali sektoris tegutsevad ettevõtted ise maalinud toimuvast pildi, mis kujutab peagi lõhkevat mulli, kuid seda pole juhtunud. Altmani sõnul kuulaks ja loeks ta palju suurema huviga ettevõtete tegemistest kui turgude olukorrast.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
