Shutterstock
Kuni viimase ajani on suurema kärata üks maailma suurimatest aktsiaturgudest teinud läbi muljetavaldava tõusu. Loomulikult käib jutt Hiina börsist, mis on viimase aastaga kahekordistunud. Nagu tänapäeval kombeks sildistatakse kõikvõimalikud varade hindade tõusud koheselt mulliks, kuid kas Hiina puhul võib see tõepoolest olla tõsi?
Seda, kas Hiinas toimuvat võiks nimetada mulliks saame tegelikult öelda alles tagantjärgi. Iga langus aktsiaturgudel ei tähenda, et varasem tõus oleks olnud mull. Mulli definitsiooniks võib lugeda olukorda, kus aktsiahinnad on tõusnud kaugelt üle fundamentaalse väärtuse. Samas, seesama õiglane väärtus on iga investori jaoks erinev , kuid mingil hetkel ilmselt saavad ka kõige optimistlikumad turuosalised aru, et ilma uute valuatsioonimõõdikute leiutamiseta on raske kõrgeid hinnatasemeid põhjendada.
Shanghai Composite aktsiaindeks on viimase 12-kuu jooksul tõusnud eurodes mõõdetuna 155% ning kohalikus valuutas 94%. See teeb antud indeksist maailmas suuruselt teise tõusja Venezuela aktsiaturu indeksi järel. Ka käesoleva aasta tootluste edetabelis asub Shanghai Composite 47%-lise tootlusega euros kõrgel kolmandal kohal. Kohalikus valuutas mõõdetuna on indeks 28% plussis, mahtudes samuti tootluse poolest maailma esikümnesse. Allolevalt graafikult on näha, et Hiina aktsiaturg (Shanghai Composite) on üsna äkiline ja kuigi hiljutine tõus tundub midagi uskumatut, siis 2005. aasta lõpust 2007. aasta oktoobrini tehtud tõus oli palju suurem. Toona rallis indeks vähem kui kahe aastaga 460% ning varsti pärast seda ka kaotas sellest suurema osa. Sellised järsud liikumised teevadki mitmed turuosalised Hiina aktsiaturgude suhtes skeptiliseks.
Allikas: Bloomberg
Viimase aasta tõus on tõepoolest olnud väga kiire ning tavaliselt sellise kiiruse ja ulatusega liikumised on seotud ikkagi mullidega. Aga mis oleks, kui vaataks asju natuke teise nurga alt? USAs sai majanduslangus läbi 2009. aasta juunis ning sealsed aktsiaturud alustasid taastumist juba varem ning on nüüdseks kolmekordistunud. Hiina aktsiaturg alustas taastumist juba 2008. aasta lõpus, kerkides taaskord kiiresti 100%, kuid alates 2009. aasta juunist kuni möödunud aasta suveni langes börs 40%. 2014. aasta suvel asuti samadel tasemetel, kus 2009. aasta jaanuaris. Seega, enne hiljutist tõusu oli Hiina aktsiaturg olnud justkui hüljatud, kaubeldes endiselt globaalse finantskriisi järgsetel tasemetel.
Viimased 10-aastat Hiina aktsiates raha paigutanud investor on teeninud ca 13,6% aastas, mis näiteks USA aktsiate ajaloolise tootlusega võrreldes on kõrge näitaja (S&P 500 indeksi tootlus on samal perioodil ca 6,1%). Kui aga võtaksime rahapaigutuse aluseks 2004. aasta aprilli alguse ehk 11 aastat, oleks Hiina aktsiainvestori tootluseks 8,2% aastas, mida võiks aktsiainvesteeringu puhul pidada pikaajaliselt täiesti normaalseks tootluseks. Lisaks on huvitav märkida, et möödunud aktsiaturu tipus USA aktsiatesse sisenenud investorid on siiani teeninud positiivset tootlust ca 4,1% aastas, samas kui Hiina investorid on ka käesolevat aktsiarallit arvestades kaotanud 5,2% aastas. Veel võib mängu tuua reaaltootlused või muud variandid, kuidas olukorda hinnata. Eelnevaga ei ole soovitud väita, et Hiina viimaste kuude aktsiaturgude liikumine on põhjendatud või veel vähem normaalne, vaid illustreerida, kuidas erinevatest perspektiivist tingituna võib olukord tunduda teistsugune.
Pehmelt öeldes tuli pauk luuavarrest, sest Hiina majanduse probleemidest ja tuleviku väljakutsetest on palju räägitud ning siin võib ka olla põhjus, miks riigi aktsiaturgu pärast finantskriisi ka välditud on. Teisalt on palju räägitud sellest, et aktsiaturg ja riigi majandus pole samad asjad ning tihtipeale ei käi need käsikäes. Peamine põhjus peitub ilmselt selles, et aktsiaturg ei hõlma endas erakätes olevaid ettevõtteid või välismaiseid ettevõtteid, kes riigis tegutsevad. See kehtib isegi rohkem arenevate turgude puhul, kus väiksem osa SKPst on väärtpaberiturul esindatud. Lisaks mängib olulisemat rolli tulevaste tootluste osas hind, mida ettevõtete eest makstakse, mitte see, milline on selle riigi majanduskasv, kus ettevõtte aktsiad kauplevad.
Financial Times'i kolumn "This is nuts, when's the crash?" toob välja, et esmapilgul ei tundu Shanghai valuatsioonid väga kõrged, sest madalatel kordajatel kauplevad pangad moodustavad indeksist suure osa. Prognoositava kasumi põhjal on indeksi P/E tase 15, kuid indeksisse sisse vaadates saab aimu kõrgetest valuatsioonidest. Alljärgnevalt on toodud indeksite ennustatava kasumi põhjal arvutatud P/E mediaanid:
| Shanghai | 30x |
| Shenzen | 39x |
| S&P 500 | 18x |
| Russell 2000 | 18x |
| Nasdaq Composite |
18x |
Samuti tuuakse välja järgnevad faktid Hiina aktsiaturgudel ning võrdlus USA väikeettevõtetega:
Shenzen:
- Pooltel aktsiatest on ettevaatav P/E üle 50
- 18% aktsiatest ettevaatav P/E on üle 100
- Käesoleval aastal on 244 aktsia (17% aktsiatest) hind vähemalt kahekordistunud
- Käesoleval aastal on miinuses 4 aktsiat ja viimase aasta jooksul 12 aktsiat
- Viimasel aastal on poolte aktsiate hinnad vähemalt kahekordistunud
- Ühe aktsia hind on aastaga kümnekordistunud
Shanghai:
- Kolmandikul aktsiatest on ettevaatav P/E üle 50
- 10% aktsiatest ettevaatav P/E on üle 100
- Käesoleval aastal on 58 aktsia (6% aktsiatest) hind vähemalt kahekordistunud
- Käesoleval aastal on miinuses 10 aktsiat ja viimase aasta jooksul 4 aktsiat
- Viimasel aastal on 40% aktsiate hinnad vähemalt kahekordistunud
Russell 2000:
- Vähem kui 10% aktsiatest on ettevaatav P/E üle 50
- 4% aktsiatest ettevaatav P/E on üle 100
- Käesoleval aastal on 12 aktsia (< 1% aktsiatest) hind vähemalt kahekordistunud
- Käesoleval aastal on miinuses 888 aktsiat (45% aktsiatest) ja viimase aasta jooksul 710 aktsiat
- Viimasel aastal on 2,6% aktsiate hinnad vähemalt kahekordistunud
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
