Shutterstock
Möödunud reedel said investorid üle maailma tunda viimasel ajal üsna harva esinevat fenomeni – üle protsendiseid langusi turgudel. USA turuosaliste jaoks oli tegu halvima päevase tootlusega ligi kuu aja jooksul, kui viimati langes S&P 500 indeks vähemalt sama palju 25. märtsil, mil indeks kaotas väärtusest 1,5%.
Sellised päevad on suurepärased võimalused kommentaatoritele, kes soovivad esitleda oma negatiivsemat nägemust turgudest. Kuna hirm müüb hästi, siis said viimased ka omajagu eetriaega, arvates, et see langus võib nüüd märkida seda suurt langust, mis paratamatult peab tulema. Ka positiivsemad kommentaatorid muutusid ettevaatlikumaks ning soovitasid oodata ja vaadata, kuidas asjad edasi arenevad. Teised jälle vaatavad imestusega pealt, kuidas uskumatult paljudel inimestel sügeleb, et kuulutada turu või majanduse tippu.
Kuna praeguse pullituru tõus ning kestus on ajaloolised keskmised näitajad ületanud, siis on mõistetav, et paljud ei usu, et pidu saaks veel kaua jätkuda. Turupsühholoogiaga vastuvoolu ujuvad investorid võivad aga just arvata, et kuna kõik kardavad eelseisvat langust, siis tippu veel tehtud pole, sest kõrgpunktides on tavaliselt olnud ülekaalus need, kes langust ei karda. Kuid USA turgudel on viimasel ajal olnud tõepoolest üsna kaua kestnud „vaikus enne tormi“ olukord. S&P 500 indeks pole päevasiselt liikunud 2% või enam kummalegi poole enam kui 80 päeva, mis on käesoleva pullituru üks pikimaid perioode.
Allikas: The Irrelevant Investor
Tavaliselt defineeritakse korrektsioonina vähemalt 10% langust turgudel ning viimati esines seda enam kui 3 aastat tagasi. Seega, iga mööduva päevaga tõenäosus korrektsiooni tulekuks kasvab, kuid nagu allolevalt jooniselt näha, siis ei saa välistada olukorda, kus turud enne korrektsiooni ilmnemist veel mitusada kauplemispäeva ilma korrektsioonita püsivad. Societe Generale’i strateeg Andrew Lapthone märkis 2014. aasta alguses MSCI maailma aktsiaturgude indeksi puhul, et indeks oli jõudnud ilma 10% korrektsioonita päevade arvu ajaloolisesse mediaanpunkti. Samas selgitas ta, et see ei tähenda aktsiatele halba tulevikku, kuna viimasest korrektsioonist möödunud päevade arvu ja aktsiaturgude tulevase tootluse vahel pole seost.
Allikas: Goldman Sachs
Huvitavaid fakte ajaloost. Kõige kiirem korrektsioon kestis 18 kalendripäeva 1955. aastal ning kõige pikem korrektsioon oli 531 päeva perioodil 1976 – 1978. Pikim aeg, mil S&P 500 kauples ilma korrektsioonita oli 2553 kalendripäeva aastatel 1990 – 1997. Pikkuselt teine oli möödunud pulliturul, mil indeks suutis korrektsioonita olla 1673 päeva. Lühikeseim periood kahe korrektsiooni vahel on olnud 35 päeva. S&P 500 praegune 1296 päeva ilma korrektsioonita on ca kaks korda kõrgem näitaja võrreldes ajaloolise keskmisega.
Allolevas tabelis on toodud ka statistika korrektsioonide kohta pulliturgudel (karuturu definitsiooniks loetakse langust 20%).
Allikas: StockTradersAlmanac.com, Jeff Hirsch
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
