Shutterstock
Kuigi tervel kriisijärgsel perioodil oleme maailmas näinud silmapaistvaid ühinemisi ja ülevõtmisi (M&A), on just viimane aasta toonud kaasa märkimisväärse tehingute arvu ja mahtude kasvu tagasi 2007.a taseme lähedale. Ajalooliselt on M&A aktiivsuse tipule järgnenud teatava viitajaga ka aktsiaturu tipp. Kas täna on põhjust tehingute kasvu aeglustumise pärast muret tunda?
Järgnev Bloombergi graafik toob kvartalite lõikes välja globaalsete ühinemiste ja ülevõtmiste tehingute arvu (roheline joon) ning mahu triljonites dollarites (sinine). Ehkki päris 2007.a 4,87 triljoni dollarini eelmise aasta tulemus ei küündinud, jõuti 4,29 triljoniga sellele üsna lähedale. Küsimus on selles, kas ettevõtetel jätkub täna veel piisavalt tulejõudu, et antud korporatiivsete sündmustega pakkuda aktsiaturgudele veel täiendavat tuge.
Allikas: Bloomberg
Credit Suisse leiab oma analüüsis, et kuigi ajalooliselt on aktsiaturgude tipp aset leidnud keskmiselt kaheksa kuud pärast M&A tippu, siis viimane ei pruugi erinevatel põhjustel olla veel käeulatuses.
Kriisijärgsetel aastatel paranenud efektiivsus ja konservatiivsemad kapitaliinvesteeringud on paljudel juhtudel aidanud ettevõtetel tugevdada vaba rahavoo teenimist ehk raha mahtu, mis jääb üle pärast igapäevaste ärikulude katmist ja vajalike investeeringute tegemist ning mida saab kasutada võlgade tasumiseks, aktsionäridele tagastamiseks või likviidsete varade tagavara kasvatamiseks.
Kuigi järjest suuremates mahtudes on seda hakanud läbi dividendide ja aktsiate tagasiostude investorite taskutesse voolama, on seejuures ka ettevõtete enda rahavaru globaalselt paisunud Worldscope’i andmetel 4,2 triljoni dollarini, millest 1,4 triljonit dollarit istub USA firmade bilansis.
Kui suhestada vabasid vahendeid kogu varaga, siis USA ettevõtete puhul jääb ca 12% tase ajaloolise vahemiku ülemisse äärde. Muidugi ei saa me eeldada, et globaalselt leidub ülevõtmiste ja ühinemiste finantseerimiseks nö kuiva püssirohtu 4,2 triljonit dollarit, kuna ettevõtted eelistavad teatava rahareserviga tegutseda, et mitte sattuda keerulisse olukorda majanduse ootamatul halvenemisel ning kiiresti leiaks katteallikaid jooksvalt tekkivateks vajadusteks (kohtukulud, maksud, pensionid). Kuid Credit Suisse’i arvates võib eeldada, et madalate ja kohati negatiivsete intressidega keskkonnas võiksid firmad eelistada keskmisest madalamat rahavaru.
Vaba raha ei saa päris vaakumis vaadelda, sest paralleelselt on kasvanud ka võlakohustused, mis jätab Euroopa ja USA ettevõtete võimenduse netovõla ja kulumieelse ärikasumi (EBITDA) näol 20 aasta keskmise taseme lähedale. Kas 1,5-1,7x netovõlga EBITDA kohta on palju või vähe, on tõlgendamise küsimus. Credit Susse hindab taset tänaste madalate intressimäärade juures pigem konservatiivseks ning usub, et kõrgema võimendusega äritegevust juhtida oleks jätkusuutlik.
Ruumi võlakoormuse kasvatamiseks annab seik, et 73% ettevõtetel Euroopas ja 63% firmadel Ühendriikides on vaba rahavoo tootlus (free cash flow yield) Credit Suisse’i andmetel täna kõrgem kui nende ettevõtete 10a võlakirja tulusus. Selle põhjal võib eeldada, et ühinemised või ülevõtmised on lihtsasti finantseeritavad, kuna ettevõtted suudavad vaba rahavoo arvelt enam kui katta võla emiteerimise kulu.
Eeldades raha osakaalu vähendamist ettevõtete bilanssides, võimenduse tõstmist ning võttes lisaks teiste allikate seas arvesse ka private equity rekordilist 1,2 triljoni dollari suurust nö kuiva püssirohutünni, usub Credit Suisse, et konservatiivse hinnangu järgi võiks maailmas täna olla 4,3 triljoni dollari ulatuses vahendeid, mida saaks ühinemisteks ja ülevõtmisteks kasutada ehk ligi 10% globaalsest aktsiaturu kapitalisatsioonist.
Tweet
