Shutterstock
Esimese kvartali kokkuvõttes ütleb World Gold Council (WGC), et kullaturg oli võrdlemisi hästi tasakaalus ning arengud jäid tagasihoidlikuks, kuid ühe tähelepanekuna väärib siiski mainimist investorite taastunud huvi soetada kulda läbi börsil kaubeldavate fondide (ETF).
Globaalne kullanõudlus kahanes tänavu esimeses kvartalis 11 tonni 1079,3 tonnini võrreldes 2014.a esimese kvartaliga, märkides sellega 1% langust. Ehtetööstus on selgelt üks olulisemaid kullaturu mõjutajaid, moodustades ligi 56% kogunõudlusest. Ehkki esimeses kvartalis võis Indias, Ühendriikides ja väiksematel Kagu-Aasia juveeliturgudel näha kulla nõudluse kasvu, siis vastupidised liikumised Hiinas, Türgis, Venemaal ja Lähis-Idas vähendasid kokkuvõttes juveelitööstuse kulla nõudlust -3% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
Kulla nõudluse muutus esimeses kvartalis läbi erinevate tööstusharude (tonni)
Suurimaks negatiivseks faktoriks oli ehtetööstuses Hiina, kuna viimase osakaal moodustab globaalsest juveelitööstuse kulla nõudlusest pea 36%. Hiina nõudluse -10% langust esimeses kvartalis selgitab WGC peamiselt kahe asjaoluga. Ühest küljest saavutati eelmise aasta esimeses kvartalis rekordkõrge tase, mis muudab võrdluse raskemaks. Teisalt sõi kulla nõudlust nii juveelitööstuses kui ka investeeringute tasandil ära kohaliku aktsiaturu tõus, mis meelitas tarbijaid paigutama oma kapitali pigem aktsiatesse. Seda seika kinnitab fakt, et 2015.a esimeses kvartalis avati Hiinas ligi 8 miljonit uut väärtpaberikontot ehk 433% enam kui aasta varem.
Keskpangad ja teised institutsioonid jäid 17. kvartalit järjest kulla netoostjateks, täiendades oma varasalvesid nelja aasta jooksul võrdlemisi stabiilsete mahtude juures ehk ca 100-175 tonni jagu kvartalis. WGC loeb peamiseks põhjuseks vajadust oma reserve diversifitseerida, kuna paljud keskpangad hoiavad reserve vähestes valuutades (harilikult domineerib dollar) ning näevad seega kullas võimalust maandada vahetuskursside kõikumiste mõju. Suurimaks kokkuostjaks osutus Venemaa keskpank, mis pärast vaikset jaanuari ja veebruari hakkas märtsis oma varusid agressiivselt täiendama (kvartali peale soetati veidi üle 30 tonni kulda).
Kulla nõudlus investeerimisvahendina suurenes esimeses kvartalis 4% võrra 278,8 tonnini eeskätt tänu raha voolule börsil kaubeldavatesse fondidesse nii Ühendriikides kui ka Euroopas, mis muutis fondid esimest korda taas kuldse väärismetalli kokkuostjaks alates 2012.a neljandast kvartalist.
Domineeriv osa investeerimisalasest nõudlusest pärineb füüsiliselt turult (kuldkangid ja –mündid), mille nõudlus alanes esimeses kvartalis aastaga -10% 253,1 tonnini. Kuid allolevalt graafikult on näha, et ETFid võivad anda üsna olulise panuse investeerimisalase nõudluse kujundamisel ning kulla maailmaturu hinna juhtimisel, kuna fondid pakuvad lihtsat ja kiiret võimalust nii jae- kui ka instutsionaalsetele investoritele otsida inflatsiooni ja võimaliku kriisi eest kaitset.
Kulla investeerimisalane nõudlus (heleroheline märgib füüsilise kulla nõudlust ja tumeroheline esindab nõudlust läbi börsil kaubeldavate fondide ning teiste sarnaste toodete).
Ühe kvartali statistika põhjal ei maksa eeldada uut trendi, kuid fondide kaudu tekkinud ostuhuvi on kahtlemata tähelepanuväärne arvestades dollari samaaegset tugevnemist. Ühest küljest võib nõudluse kasvu taga olla Euroopa Keskpanga rahatrükk ja uuesti päevakorda kerkinud küsimus, milliste tagajärgedega lõppevad keerulised suhted Kreekaga. Samas tasub märkida, et ka Ühendriikides on nõrkade majandusnäitajate tõttu intressimäära tõstmise ootused edasi liikunud ning levima hakanud arvamus, et Föderaalreservil läheb rahapoliitika normaliseerimisega arvatust kauem aega.
Vaatamata dollari tugevale tõusule viimase aasta jooksul on kulla hind püsinud suhteliselt stabiilsena
Allikas: Bloomberg
Täispika raportiga on võimalik tutvuda siin.
Tweet
