Shutterstock
Aeg-ajalt kogub populaarsust mingi kindel viis, kuidas väärtpaberiturge jälgida. Kogutakse andmeid, analüüsitakse ja vaagitakse tulemusi. Lõpuks saab sellest kaupleja või investori protsessi osa ning mingil perioodil ka meedias enim kõneainet pakkuv teema.
Tihtipeale saadab selliseid lähenemisi üks probleem – statistiline muinasjutt. Nagu tänapäevases infokülluses võimalik, saab suure hulga informatsiooni seast välja noppida just mingit teooriat/hüpoteesi toetavad andmed (cherry-picking). Ajaloolised andmed väänatakse praegusesse konteksti, et nad vastaks hetke olukorrale ning tegelikult pole sellel analüüsil midagi pistmist sellega, mis tulevikus juhtub. Inimeste kalduvus otsida ja pooldada informatsiooni, mis kinnitab nende tõekspidamisi ja arvamusi, viib investori puhul objektiivsuse kadumiseni. Ehk valitakse teooria/vaatenurk, mis õigustab nende praegust portfelli varade paigutust, selle asemel, et objektiivselt andmeid analüüsida.
Näiteks kurjakuulutav Hindenburgi enne (Hindenburg Omen). Tegu on tehnilise analüüsi metoodikaga, mille eesmärk on anda signaal aktsiaturu krahhi tõenäosuse kohta. Just krahhi eest on antud indikaator ka hoiatanud alates 2010. aastast ja nagu tagantjärele võime öelda, siis tulutult. Sarnased indikaatorid võimaldavad inimestel kinnitada oma eelarvamusi. Pärast viieaastast valesignaali andmist on Hindenburg Omen paljude kauplejate jaoks jäämas tahaplaanile. Lisaks on veel palju teisi imelikke või nõrkadel alustel püsivaid indikaatoreid nagu Murdoch Indicator, Super Bowl Indicator, Mascot Indicator jne.
Tuntud finantsbolgija Barry Ritholtzi sõnul võib siia alla liigitada ka New York’i börsi võimenduslaenud. Tegu on laenudega väärtpaberite tagatisel, mida investor kasutab täiendavate aktsiate ostmiseks. Võimenduslaenud on jõudnud ajaloolisesse tippu ning kuna varasemalt on võimenduslaenude tippudele järgnenud börsikrahhid, siis peetakse seda heaks ajastuse indikaatoriks. Seega antud hetkel tähendaks see, et peagi võime oodata aktsiaturul langust.
Probleem on aga selles, et antud indikaatori põhjal on krahhi arvatud tulevat juba 2011. aastast saadik. Allolevalt on toodud ka 2013. aprillil tehtud graafik, mil S&P indeks oli 1550 punkti juures. Asja tuum on aga selles, et antud indikaatori ja aktsiaturu seosel puudub ennustusvõime, tegu on samaaegse seosega. Vaadates ajaloolisi andmeid on märgata, et tegelikult antud indikaator signaali tulevasest krahhist ei anna. Näiteks alates 1991. aastast on turuosalised netos võlgu olnud, kuid see ei tähendanud, et krahh oleks järgnenud.
Allikas: dshort.com
Samaaegne seos tähendab seega, et võimenduslaenud tõusevad ja langevad koos aktsiaturuga. Võimenduslaenu limiit suureneb, koos portfelli väärtusega ning langeb, kui tagatis kaotab väärtust. Tegu on kaheteralise mõõgaga, mis aitab tekitada ostusurvet pulliturul, kuid võimendab langust karuturul.
Ritholtzi sõnul on seega tavaline, et uute turu tippude juures on ka võimenduslaenude maht uutes kõrgustes. Turutipud on aga aktsiaturgude ning eriti pulliturgude puhul omakorda tavapärane. Kui vaadata S&P 500 indeksit päevade kaupa, selgub, et indeks kaupleb 7% päevadest rekordtasemetel ning 36% päevadest rekordtasemest kuni 5% kaugusel. See tähendab, et USA suurettevõtted kauplesid 43% päevadest rekordtasemetel või selle lähedal.
Allikas: The Reformed Broker
Ühtlasi on tekkinud uus laenamisvõimalus rikastele. Nimelt on mitmed suured pangad nagu Wells Fargo, Merrill Lynch, UBS ja Morgan Stanley pakkumas oma jõukatele klientidele väärtpaberite tagatisel laenu eesmärgiga kasutada laenu millekski muuks kui väärtpaberite ostmiseks. Seda on hakatud hüüdma rikaste subprime laenudeks ning on hiljuti ka pälvinud regulaatorite tähelepanu.
Ühtlasi tasub märkida, et võrreldes kogu aktsiaturuga on võimenduslaenude maht üsna väike. Möödunud kuu lõpus oli võimenduslaenude jääk $476 miljardit, samas NYSE-l noteeritud aktsiate väärtus oli $16,6 triljonit ehk võimendus moodustas vähem kui 3% NYSE ettevõtete turuväärtusest.
Ritholtzi sõnul tuleb kord aeg, mil ka praegune pulliturg oma lõpu saab. Olgu selle päästikuks siis Fedi intressitõstmised, inflatsioon, valuatsioon, mõni geopoliitiline sündmus või hoopis midagi muud. Seda ei tea keegi, samas kui pullituru lõpu saabumine on kindel. Ajaloo põhjalt võib arvata, et NYSE võimenduslaenude maht on sellel hetkel kõigi aegade tipus (nagu ka aktsiaturg), kuid Ritholtz kahtleb sügavalt, et võimenduslaenude absoluutne tase lööb enne krahhi algust häirekella.
Üks võimalus aktsiaturul valitsevat eufooriat võimenduslaenude indikaatori abil paremini hinnata, võib olla kasvutempo analüüsimine. Alloleval graafikul on toodud võimenduslaenude mahu aastane muutus ning võib märgata, et 2000. ja 2007. aasta aktsiaturu tippude juures kasvasid väärtpaberite tagatisel laenud väga kiiresti. Praegune, 5%-line kasvutempo ei viita sellele, et investorid ummisjalu võimenduse abil väärtpaberitele tormi jookseks.
Allikas: Kimble Charting Solutions
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.
Tweet
