Shutterstock
Näib, et USA majanduskasv on peatunud – ametlike andmete kohaselt kasvas riigi SKP esimeses kvartalis annualiseeritud tempos 0,2%, mis on märgatav alanemine neljanda kvartali 2,2% pealt. USA majanduskasv pole pärast kriisi kriitikutelt kiidusõnu pälvinud, kuigi tasa sõudes on majanduse kogutoodang 2007. aasta neljandast kvartalist ca 9% suurem. Siiski panevad viimased andmed muretsema, kas niigi tuterdav majanduskasv on nii tugevalt komistanud, et enam edasi minna ei suudeta.
Olukorda aitavad mustemates toonides maalida hiljuti avaldatud andmed, mis viitavad sellele, et niigi kesist numbrit võidakse korrigeerida madalamaks ning majandus võis isegi möödunud kvartalis kahaneda. Võib-olla kostaks murenoote rohkem, kui tegu poleks juba mitu korda nähtud filmiga. Nimelt pole see esimene kord, kui majandus esimeses kvartalis hoo maha võtab ning ülejäänud aasta peale siiski kiiremat kasvu näitab. Philadelphia Fedi andmetel on viimasel 30 aastal USA esimese kvartali majanduskasv olnud ca 1,9%, samas ülejäänud kvartalitel on see keskmiselt kokku 3%.
Bank of America Merrill Lynch analüütiku Ethan Harrise sõnul esineb iga aasta alguses USAs majanduslangus tulenevalt pühadehooaja lõppemisest ja halvemast ilmast. Teoreetiliselt peaks ametlik number seda arvestama ehk viiakse läbi sesoonne korrigeerimine. Kuid kes meist ei oleks kuulnud väljendit, et on olemas väikesed valed, suured valed ja statistika. Eespool toodud pikaajaline muster justkui viitaks sellele, et hooajalised korrigeerimised pole päris korrektsed.
Kahjuks ei avaldata hooajaliselt korrigeerimata reaalse SKP numbreid, kuid see-eest on olemas aegrida sesoonselt kohandamata nominaalse SKP kohta aastani 2006. Nagu allolevalt graafikult näha, siis majandus langeb esimeses kvartalis ilma hooajalise kohandamiseta ca 10% ning see omakorda nõuab väga suurt korrigeerimist (15-21 protsendipunkti). Seetõttu võib isegi väike viga selles suures kohandamises viia tõsise mõõtmisveani reaalse SKP arvutamisel. Ühtlasi on näha, et korrigeerimisvajadus esimese kvartali puhul on oluliselt suurem kui teiste kvartalite korral. Teistes kvartalites vähendab korrigeerimine majanduskasvu ca 5 protsendipunkti võrra ehk korrigeerimise ulatus on 3 korda väiksem kui esimese kvartali puhul.
Allikas: Bank of America Merrill Lynch
USA statistikaameti teadlased on lubanud asja uurida ning tulemustest teatada juulis. Samal ajal soovivad mitmed valitsusasutused eesotsas Fediga sotti saada tegelikust pildist. Seetõttu on pöördutud majasiseste ekspertide poole, kuid segadust pole see lahendanud, sest ka nende käest kostub erinevaid arvamusi.
Charles Gilbert, Norman Morin, Andrew Paciorek ja Claudia Sham, kes kõik töötavad Fedi Washingotnis asuvas peakorteris leiavad, et kuigi majanduskasv on tõepoolest järjepanu esimeses kvartalis nõrk olnud, ei tuvasta nad probleeme sesoonses korrigeerimises. Philadelphia Fedi analüütik Tom Stark aga on eriarvamusel, öeldes, et esimese kvartali SKP efekt on suur ja statistiliselt oluline ning probleem tuleneb just USA statistikaameti hooajalise korrigeerimise metoodikast. Stark soovitab mudelit, mis ainult osaliselt põhineb problemaatilisel SKP näitajal ning antud mudeli järgi oli esimese kvartali majanduskasvuks 1,7%. Ka San Francisco Fedi haru majandusteadlased leiavad, et tegelik majanduskasv oli ilmselt tugevam kui ametlik number, mis tuleneb sellest, et statistikaamet korrigeerib igat komponenti eraldi, kuigi nende arvates oleks targem korrigeerida üldnumbrit. Nende arvates oli majanduskasv esimeses kvartalis tegelikult 1,8%.
Ka erasektori analüütikud pole ühte meelt. Goldamn Sachsis töötav Alec Phillips on nõus, et viimastel aastatel on sesoonne korrigeerimine esimeses kvartalis teinud majanduskasvule liiga. Barclays analüütikud märgivad, et hooajalise korrigeerimise probleeme võis märgata juba enne kriisi, kuid nüüd on need märkimisväärselt võimendunud. Macroeconomic Advisers sõnul on korrigeerimisvea tõttu esimeste kvartalite majanduskasvud ca 1,6 protsendipunkti madalamad kui tegelikult. Lisaks arvatakse, et viimase kahe aasta erakordselt külmad ja lumised talved on omakorda kasvust 1,6 protsendipunkti maha võtnud ehk tegelik kasvumäär on ilmselt üsna tugev. JP Morgani analüütik Jesse Edgerton aga arvab, et esimese kvartali anomaalia on pigem juhuste kokkulangevus kui süstemaatiline viga.
Kuigi esimese kvartali madalama majanduskasvu põhjused võivad olla erinevad, kiputakse olema seisukohal, et möödunud kvartali numbrit ei tohiks täielikult tõe pähe võtta. Seega tuleks parema pildi saamiseks ilmselt oodata teise kvartali numbrit. Kuid ka siinkohal võib leida murekohti, kuna mitmed raportid, mida sesoonne korrigeerimine nii palju ei tohiks mõjutada, on aprillis pettumust valmistanud. Erandiks siiski on tööturg, mis näitab endiselt optimistlikke märke.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et nõrga esimese kvartali numbri väljavabandamiseks leiab hulgaliselt põhjendusi. Märksa raskem oleks neid leida ilmselt juhul, kui ka teise kvartali majanduskasv näitaks paigaltammumist.
Tweet
