Ülevaade: E-eestlus

Shutterstock

Kui president Toomas Hendrik Ilves läinud aasta 1. detsembril Briti ajakirjani­kust Eesti sõbrale Edward Lucasele e-residendi kaardi üle andis, polnud Lucasel sellega midagi suurt peale hakata. Tänaseks hetkeks on Eesti e-residentideks saanud teiste hulgas ka tuntud investor Steve Jürvetson ja Jaapani peaminister Shinzō Abe.

Alates detsembrist, mil taotlusi hakati vastu võtma, on neid laekunud 1600 – vaatamata sellele, et taotlust sai esitada vaid Eestis Politsei- ja Piirivalveameti teenindusbüroos ning kohal pidi käima suisa kaks korda. Esimene kord tuli esita­da isikut tõendav dokument, anda sõrme­jälg ja teha näopilt ning maksta 50 eurot riigilõivu. Teine kord tuli kaardile isikli­kult järele minna. E-residentsuse uudis­kirja saajaid on tänaseks registreeritud juba 18 000.

Taotlemine lihtsamaks

13. maist muutunud korra järgi piisab ühekordsest kohalkäigust Eesti välisesin­dusse või Eesti Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse. Lähikuud näitavad, kui kiiresti e-residentide arv kasvama hakkab.

„Kui senise privaatse beetafaasi jooksul kutsusime e-residentsust testima, siis nüüdsest oleme avalikus beetafaasis ja kutsume teenust kasutama,” sõnab Ette­võtluse Arendamise Sihtasutuse e-resi­dentsuse turundus- ja kommunikatsioo­nijuht Katre Kasmel.

Majandus- ja kommunikatsiooniminis­teeriumi asekantsleri Taavi Kotka juhi­tud meeskonna kirja pandud programmi eesmärk on koguda kümne aasta jooksul 10 miljonit e-residenti. E-residentsuse projekti juht Kaspar Korjus leiab, et suu­rim soov Eesti e-residendiks registreeru­miseks võiks olla arenguriikide kodani­kel, kellel on oma koduriigis e-teenuste kehva taseme ja bürokraatia tõttu raske asju ajada.

Esialgu tundmatu maa

Kuigi tänaseks on e-residentsuse taotle­mine muudetud lihtsamaks ja seda võimaldatakse inimestele üle maailma, on Kasmeli sõnul veel vara öelda, milliseks kujuneb e-residentsuse tulevik. „Me teame, millised on selle teemaga seotud probleemid hetkel, teame, mida nende lahendamiseks teha tuleb, ja arendame e-residentsust koos lõppkasu­tajaga. On väga tõenäoline, et me ei näegi täna e-residentsuse kõiki võimalusi ega ka seda, kuidas see võib maailma muuta.”

Sama mõttega on nõus ka kom­munikatsioonispetsialist ja Eesti kui e-riigi mainet uurinud Daniel Vaarik. Tema sõnul on Eesti riik e-residentsuse­ga maailmas teerajaja. „Kuigi võib tulla tagasilööke, siis me teeme ikkagi seniole­matut. Häid asju tehaksegi väga kaua,” sõnab Vaarik. Võtame kasvõi meie iga­päevase ID-kaarti – kui neid kümme­kond aastat tagasi jagama hakati, oli nen­de pea ainus funktsioon täita pildiga dokumendi rolli, täna aga naudime juba elektroonilisi teenuseid. Sama usub ta juhtuvat ka e-residentsusega. „Proovime ära, vaatame, kuidas läheb. Samas ei tohi olla suletud kriitikale. Kui ilmnevad vead, siis tuleb neist rääkida ja vead ära parandada,” räägib Vaarik.

Välismaalastega tehtud intervjuude põhjal teab ta, et kohe ei saada ideest aru, aga samas ollakse vaimustuses. „E-resi­dentsuse idees on midagi sellist, mis tõm­bab,” tõdeb Vaarik. Samuti kaasnes e-re­sidentsuse käivitamisega positiivne rahvusvaheline tähelepanu.

„E-residentsuse idee paneb inimeste fantaasia tööle, sest sisaldab mõtet, et rii­gid võiksid tulevikus olla suuremad kui nende elanik­kond. Samas ei tohiks geo­graafiat ära unustada ning riik ei tohiks haihtuda arvu­tivõrkudesse ega pilvesse. Idee tegelik eesmärk on muuta meie igapäevane reaalne elu paremaks, et äritegevus edeneks ja riiki tuleks rohkem raha,“ kommenteeris kommunikatsiooniekspert Vaarik.

Ilusad eesmärgid

Programmi üldeesmärk on kasvatada Eesti majandusruumi: tuua Eestis digitaalseid teenuseid pakkuvatele ettevõtetele uusi kliente, innustada innovatsiooni ja meelitada ligi uusi välisinvesteeringuid. Jätkuvalt on soov muuta senistele äripartneritele ja Eesti sõpradele siin toimetamine lihtsamaks. See parandaks ka Eesti ärikliimat.

Vaariku sõnul aitab e-residentsus suu­rendada Eesti julgeolekut. „Mida rohkem on maailmas Eestiga seotud inimesi, seda suurema tõenäosusega ollakse huvi­tatud meie riigi kaitsmisest,” selgitab ta.

E-residentsuse projekti õnnestumises mängib suurt rolli koostöö Eesti ettevõte­tega. Kasmeli kinnitusel tehakse koostööd nii pankade kui telekommunikatsiooniet­tevõtetega, aga on ka mitmeid idufirma­sid, kes e-residentsust rakendavad. „Eks teenuste juurdepanustamise võimekus sõltubki suuresti era- ja avaliku sektori koostööst ning sellest, kas suudame ühes­koos taristu, protsessi, teenused ja seadus­andluse nii tööle panna, et e-residentsuse pakett oleks mõistlik. Nõrgim lüli võib kahjustada tervet ahelat,” räägib Kasmel.

Hetkel on piiranguid nii panganduses, näiteks tuleb pangakonto avamiseks kü­lastada kontorit, kui ka äriõigusega seo­tud seadusandluses, näiteks on ettevõtte loomisel vajalik kohaliku aadressi ole­masolu ning raskendatud on välismaa­laste registreerimine juhatusse ja käibe­maksunumbri saamine. Ettevõtjaportaali kaudu ei saa dokumente esitada inglise keeles ja mitmed toimingud näevad ette notariga kohtumist.

„Neid piiranguid ja probleeme tuleb la­hendada koos, mõistes kõiki osapooli ja kaasnevaid riske. Oluline on ka julgus osasid riske mõistlikkuse piires aktsep­teerida, sest ilma riskimata jääme paiga­le,” tõdeb Kasmel.

Seadusandja tuleb kaasa

Seadusandja esindaja, riigikogu rahan­duskomisjoni esimehe Remo Holsmeri (Reformierakond) kinnitusel peetakse e-residentsuse ideed ülioluliseks Eesti kui innovatiivsete lahendustega riigi müümiseks maailmas ning seadusmuu­datuste tegemise taha areng ei jää. „Loodame sellest piirideta riikide ja vabalt kättesaadavate teenuste vallast tõelist paradigma muutust. E-residentsus on kokkuvõttes vahend, mille eesmärk on meelitada siia välisinvesteeringuid ja rahvusvahelisi ettevõtteid. Uued tööko­had, uued ärivõimalused ja majanduslik efekt on need põhjused, miks riik seda projekti aktiivselt toetab,” sõnab Holsmer. „Riigipoolsete teenuste arendamine ja laiendamine käib täie hooga ning valitsus panustab sellesse tänavu juba ligikaudu miljon eurot. Järgmisel aastal tuleb jätkata vähemalt samas mahus.”

Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri nr2/2015

 

LISAINFO:

E-residendid saavad ID-kaardi, millel ei ole pilti. Sellega saab anda digitaallallkirja. Tegemist ei ole aga isikut tõendava dokumendiga ning see ei anna õigust osaleda Eesti valimistel. Kaarti ei saa kasutada ka reisidokumendina ning see ei taga sissepääsu Eestisse ja Euroopa Liitu.

E-residentide võimalused:

• Asutada ja hallata inter­neti teel ettevõtteid
• Teha interneti teel pan­gaülekandeid
• Esitada elektrooniliselt maksuülekandeid
• Allkirjastada dokumente digitaalselt
• Juurdepääs rahvusvahe­listele makseteenuste pakkujatele

Programmi „10 miljonit e-eestlast” eesmärgid

Registreeritud uute e-residentide arv

• 2015. aastal 2000
• 2016. aastal 5000
• 2017. aastal 10 000

Vähemalt 30% e-residenti­dest on asutanud või soetanud Eestis aktiivselt tegutseva äriühingu

• 2015. aastal 600 uut asutamist/soetamist
• 2016. aastal 1500 uut asutamist/soetamist
• 2017 . aastal 3000 uut asutamist/soetamist

LHV võimaldab e-residentidele pangateenuseid

LHV Pangas saavad e-resi­dendid asjaajamiseks ka­sutada oma digitaalset isi­kutunnistust ehk digi-ID-d asukohast sõltumata. LHV Panga kliendiks saamiseks tuleb siiski läbida tavapära­ne tuvastamisprotseduur klienditeeninduses.

E-residentidel on võimalus:

• Toimetada internetipan­gas ja mobiilipangas
• Teha makseid ja allkirjas­tada lepinguid
• Kasutada e-kanaleid ettevõtte esindajana
• Kasutada digitaalset allkirja pangaga suhtlemisel
• Krüpteerida faile

Tweet