Shutterstock
Vaadates tagasi kriisijärgsetele aastatele, on investorid pidanud vastu seisma arvukatele teguritele, mis ühel või teisel hetkel aktsiaturgude tervist ähvardasid. Siiani on investorid sellest kadalipust osalt tänu keskpankadele edukalt läbi tulnud, kuid kas Kreeka võimalik pankrotioht või intressimäära tõstmine Ühendriikides osutuvad murdumispunktiks?
Mõned riskifaktorid on aja jooksul kustunud, samas on uusi pidevalt juurde tulnud, hoides nimekirja konstantselt pikana. Olgu selleks Euroopa võlakriis, Kreeka päästmine, USA majanduse jahtumine, USA ja Euroopa valitsuste krediidireitingute langetamised, USA võlalimiidi debatt, Hiina majanduse jahtumine, pinged Lähis-Idas, naftahinna kukkumine, ettevõtete kasumid, tugevnev dollar jne.
Nüüd võib loetellu lisada veel kaks tegurit, milleks on intressimäära tõstmine Ühendriikides ja Kreeka pankrotioht. Loomulikult võivad mõlemad sündmused finantsturgusid tugevamalt raputada aga samas tasub endalt küsida, milline on nende pikemaajalisem mõju ning tagajärg ettevõttele, millesse oled investeerinud.
Kui Kreeka puhul peaks realiseeruma kõige radikaalsem stsenaarium, kas Euroopa Keskpank kavatseb pealt vaadata, ega teeks kõike oma võimuses, et mõju eurotsooni finantssüsteemile ja majandusele pehmendada? Vaevalt. Kui Ühendriikides hakkab Föderaalreserv lõpuks rahapoliitikat normaliseerima, kas nende eesmärgiks on majanduskasvu tappa ning uute töökohtade loomist pidurdada? Ei. Aktsia- ja võlakirjaturgude jaoks on keskpangad mänginud siiani väga olulist rolli ja lähiaastatel peaks nende poliitika jääma ajaloolises kontekstis endiselt väga toetavaks.
Nii kummalisena kui see ka ei kõla, aga mulle tundub, et sisimas tegelikult paljud investorid isegi sooviksid suuremat korrektsiooni ja see näitab, et vaatamata aastaid kestnud aktsia- ja võlakirjaturgude rallile istub ootepingil endiselt palju raha, mis tahaks head sisenemiskohta näha. USA aktsiaturgudel on viimaste aastate jooksul pidevat võimaluste otsimist väga hästi näha olnud. Kiirete allapoole liikumiste korral on taastumine üldiselt olnud V-kujuline, andmata isegi võimalust ostmist pikemalt kaaluma jääda.
Kirvena pea kohal mõjuvad aktsiaindeksite kõrged valuatsioonid, kuid siin peaks kasutama märkust tähistavat tärnikest. Joonealune seletus ütleks, et erinevalt Ühendriikidest pole Euroopa ettevõtete puhul viimased mitu aastat kasumikasvu olnud ning alles tänavu on analüütikud esimest korda alates 2011.a hakanud kasumiootusi tõstma. Uuesti ülesmäge liikuv euroala majandus, paranev krediiditsükkel, langenud naftahind ja odavnenud euro annavad alust oodata järgnevatel aastatel Euroopa ettevõtete aktsiakasumite kahekohalist kasvu. Oluliseks kriteeriumiks antud ootuste realiseerumisel on see, et regiooni majandusaktiivsuse taastumine püsiks elus ja siin on Euroopa Keskpank lubanud teha oma võimuses kõik, et rahapoliitikaga taganttuult pakkuda.
MSCI Europe indeksisse kuuluvate firmade aktsiakasumi indeks
Allikas: Morgan Stanley
Ühendriikides on aktsiakasumite ootused liikunud tänavu vastupidises suunas, kui analüütikute kohaselt peaks S&P 500 ettevõte summeeritud aktsiakasumi kasv aeglustuma 2015.a vaid 2%ni ning selle tulemusel on ka P/E kordaja hüpanud ligi 18x peale. Kuid suuresti on põhjuseks tugev kasumite langus energiasektoris, mille ootuste kärpimistega läksid analüütikud liiga hoogu ning on tõenäoline, et sedapuhku on ka terve aasta osas latt liialt madalale lastud. Näiteks esimeses kvartalis oodati S&P 500 firmade aktsiakasumi languseks Factseti andmetel -4,7%, kui tegelikuks tulemuseks kujunes 0,7% kasv ning kui sealt välja jätta energiasektor, siis ülejäänud üheksa sektori ettevõtete summeeritud aktsiakasum kasvas 2014.a esimese kvartaliga võrreldes 8,5%.
S&P 500 indeks (valge) ja selle aasta aktsiakasumi ootusel põhinev P/E (lilla)
Allikas: Bloomberg
Investeerides vaadatakse üldjuhul kaugemale kui üks aasta ning kuigi S&P 500 ettevõtete 2016.a aktsiakasumi ootus jääb 134 dollari juures vahest veel liiga optimistlikuks, võiks sellel põhinev S&P 500 indeksi 15,7x P/E suhe anda parema ülevaate turu valuatsioonist kui 2015.a ootus.
Allikas: Bloomberg
Ärevatel hetkedel aitab kõige paremini meelerahu säilitada see, kui investorid tunnevad ettevõtte väljavaate suhtes enesekindlalt. Kui FED tõstab intressimäära või toimub midagi Kreekaga, tasub läbi mõelda, kas neil sündmustel võib olla reaalne mõju vastava firma tarbijasegmendile, või mitte? Olukorras, kus turgudele suundutakse väärtpabereid ostma kindlustundega, mis põhineb vaid sellel, kui tugevasti suudad selja taga oma sõrmi risti suruda ja lootusel, et keegi võiks väärtpaberi kõrgema hinnaga ära osta, siis loomulikult omavad laiemad pealkirjad oluliselt rohkem kaalu.
Tweet
